Avaleht Ole teadlik Spetsialist annab nõu, millele rehvivahetuses sel aastal tähelepanu pöörata
Spetsialist annab nõu, millele rehvivahetuses sel aastal tähelepanu pöörata

Spetsialist annab nõu, millele rehvivahetuses sel aastal tähelepanu pöörata

Mai esimesest kuupäevast enam naastrehvidega sõita ei tohi, samas ei anna ka kevadine muutlik ilm, mis sel nädalal tõi vaheldumisi nii päikest kui rahet, veel piisavalt julgust neid suverehvide vastu vahetada.

Møller Auto Ülemiste teenindusjuht Olavi Randorg annab nõu, millal suverehvid alla panna ja millele rehvivahetuse puhul sel aastal tähelepanu pöörata.

Keskmine õhutemperatuur olgu püsivalt +7 ja enam

Rehvivahetus on n-ö liikuv püha: kindlale päevale näppu peale panna pole võimalik, ent südamerahus võib rehvivahetuse ette võtta siis, kui päevane õhutemperatuur jääb püsivalt 7 soojakraadi juurde. Tänavu pole see aeg veel kätte jõudnud – rehvivahetusega võiksid oodata just maanteel liiklejad.

„Veel eelmisel nädalal oli maanteel suverehvidega liigelda päris ohtlik, sest nii mõnelgi varahommikul esines mitmes Eesti nurgas kiilasjääd. Samas Tallinna mägede elanike jaoks, kes Musta- ja Lasnamäelt kesklinna tööle ja tagasi sõidavad, on rehvivahetuseks juba õige aeg,“ ütleb Randorg.

Suverehvid peavad all olema 1. maist

Ilmataadile lisaks panevad Eesti autojuhtide rehvivahetuse aja paika ikkagi seadused. Talverehvide kasutamine Eesti teedel on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini, talvisemate ilmastikuoludega ka 30. aprillini. Suverehvidega on lubatud sõita 1. märtsist 1. detsembrini, kohustuslikud on aga suverehvid 1. maist 15. oktoobrini. Lamellrehvidega võib sõita aastaringselt.

Talve- ja suverehvid ning nende kasutamiseks mõeldud ajaraamid on ette nähtud kindla põhjusega. „Kui inimene liiga kaua talverehviga sõidab, siis piltlikult öeldes kulub rehv nagu kustutuskumm kõva kustutamise peale ning pole järgmisel talvel enam lume peal nii tõhus ega turvaline. Võrreldes suverehvidega on naastrehvid ja lamellirehvid pehmema kummiseguga ja need hoiavad autot märksa paremini talvistel oludel tee peal,“ selgitab Randorg.

Lamellrehvidega sõidab Eestis suur hulk inimesi – lamellid pannakse ühel aastal alla ja vahetatakse uute vastu järgmisel aastal välja. „Mølleri remondimeeste kogemuste järgi on need sõidukid suurema läbisõiduga või rohkem kui viis aastat vanad ja tõenäoliselt on plaan auto peagi ka uue vastu vahetada. Minu soovitus on kasutada autol suverehve ja talverehve, sest mõlemal oma kindel funktsioon, hoides nii rehvid kui ka auto parimas töökorras,“ ütleb Randorg.

Autotootja soovitusi eirates garantiitöid ei tehta

Sõltuvalt suve- või talverehvidest tuleb auto jalavarje valides lähtuda vastava auto tootja ettekirjutustest. Liiga laiade, kõrgete või suure diameetriga rehvidega sõitmine võib kulutada sõidukil teatud sõlmi, nagu rattalaagreid, pooltelgi ja ka käigukasti laagreid. Tagajärg on see, et need osad kuluvad kiiremini. „See on sama, nagu paneks pükstele liiga laia püksirihma, aga pükstele on teinud tootja kitsama püksirihma aasad. Kindlasti seisab laiemate rehvidega sõiduk kindlamalt maanteel, aga auklikel ja ebatasastel linnateedel, kus esineb rööpaid, on ebamugav sõita, sest sellisel teel hakkab auto n-ö ujuma ehk sõidusuunda otsima,“ kirjeldab Randorg.

Autotootja ettekirjutusi eirates tuleb omanikul võtta omapoolne vastutus ja tekkinud probleemide korral esindusse pöördudes ei pruugi need enam garantiitööde alla minna, sest valed rehvid koos velgedega ongi põhjustanud kas rattalaagrite kiirema kulumise või purunemise. Uutel Volkswageni elektrisõidukitel on tootjatehasest paigaldatud spetsiaalselt neile toodetud rehvid. Rehvidele on märgitud peale +märgis. Kui aga klient otsustab paigaldata märgiseta rehvid, siis ühe laadimisega läbitud vahemaa võib väheneda ja samuti võivad rehvid kiiremini kuluda.

Rehvi eluiga sõltub mitmest tegurist, eeskätt aga sõidustiilist, teeoludest ja läbisõidust. „On väga raske ennustada, kuidas rehvid kuluvad. Laias laastus võiks 35 000-kilomeetrise aastase läbisõiduga sõidukile uued rehvid osta iga kahe aasta tagant, ent see pole kindlasti reegel. Eks neli-viis aastat sõitnud rehv on ikka juba vana rehv. Sõidad ühe hooaja veel ja peadki uued ostma,“ rääkis Randorg.

„Rehvid vananevad ka seistes, nagu kõik meie ümber. Isegi rehve keldris hoides mureneb nende koostis pidevalt. Nagu värske saiapäts: paned küll kilepakendisse ja pimedasse kappi, kuid nädal hiljem ta enam nii pehme ei ole ja süüa ei kõlba,“ lisas Randorg.

Rehve vahetades pange kindlasti sõiduki tootjatehase soovitusel rehvirõhud normi

Uuematel sõidukitel annab rehvirõhunäidik armatuuris märku madalamast rõhust rehvides. Kevadine rehvidevahetus on just õige aeg rehvirõhu kontrollimiseks. Optimaalne rehvirõhk jääb 2,0-2,5 baari vahele, kuid esmajoones lähtu tootja soovitustest. Soovitusliku rehvirõhu taseme leiab kas vastava auto juhipoolse ukse siseküljelt, laekast kasutusjuhendist või tootja kodulehelt. Rehvirõhke on soovitatav kontrollida vähemalt korra kuus.

“Rehvirõhku kontrollitakse esindusse autot hooldusesse viies või rehve vahetades. Samuti saab seda sõidukijuht ise teha tanklas. Rehvirõhu kontroll on oluline, kuna alarõhuga või ülerõhuga sõites kuluvad rehvid kiiremini. Mõlemal juhul lüheneb rehvide eluiga, suureneb kütusekulu ja liiklemine võib muutuda ohtlikuks,” ütleb Randorg.

Rehvid hoiusta õiges kohas

Rehvide hoiustamiseks on vajalik ühtlaselt kuiv ja pime keskkond. Nii talve- kui ka suverehve ei tohiks kindlasti lükata suveks kuuri või suvalisse konteinerisse, kus temperatuur ja niiskus kõiguvad üles-alla.

„Esinduses ja rehvihotellides on rehvide heaoluks tagatud täpselt sobivad tingimused: igal rehvil on riiulis oma koht, üksteise otsa rehve ei loobita, ruum on akendeta ja tagatud on ühtlane temperatuur. Kõik need tingimused pikendavad rehvi eluiga ja see tasub end pikas perspektiivis ära,“ lisas Randorg.