Millised on soovitatavad temperatuurid elutoas, magamistoas ja köögis?
Taani Tehnikaülikooli Pawel Wargocki ja David P Wyon testisid sihtgruppe ja leidsid, et palavuse tõttu väheneb töötegemise kiirus nii õpilastel kui ka kontoritööd tegevatel täiskasvanutel.
Wargocki ja Wyon viisid oma katsed läbi +25⁰C ja +20⁰C ruumitemperatuuri tingimustes. Nad leidsid, et madalama temperatuuri korral oli testitute töövõime keskmiselt kuni kümme protsenti parem. Samas täheldasid teadlased, et lapsi ja noori mõjutab ümbritsev keskkond rohkem kui täiskasvanuid.
Teadmine, et parimate õppimistingimuste tagamiseks tuleb ruumitemperatuur hoida madalamal tasemel, on tarvilik nii koolis kui ka kodus. „Kõrgema temperatuuriga klassiruumid, mis on tõenäolisemad soojemal aastaajal, muudavad õpetamise protsessi vähemefektiivseks. Seda sellepärast, et oma energiat tuleb ruumisviibijail kulutada ka palavusest tingitud uimasuse ja ebamugavustunde tõrjumiseks, selle asemel, et töötada rohkem, lahendada keerulisemaid ülesandeid ja õppida midagi juurde,“ kirjutasid Wargocki ja Wyon.
„Eriti tähelepanelik tasub olla nende laste puhul, kelle jaoks õppimine on raske ülesanne ja kes ei pruugi leida endas energiat täiendavaks pingutuseks,“ märkisid teadlased. Madalama ruumitemperatuuriga saavutasid õpilased paremaid testitulemusi nii matemaatika kui ka keeleliste ülesannete lahendamisel, samal ajal vigade osas vahet peaaegu polnud.
Pärast igat testi palusid Wargocki ja Wyon laste vanematel hinnata ruumi õhukvaliteeti. Madalama temperatuuriga ruumide õhku nimetasid lapsevanemad alati värskemaks ja paremini vastuvõetavaks, seal viibinud lapsed kaebasid ka vähem peavalu üle.
Kuidas mitte kulutada tööpäevale veel 45 minutit ja koolitunnile viis lisaminutit
Wargocki ja Wyoni katsed kinnitavad, kui tähtis on jälgida, et ruumitemperatuur töötegemise ajal liiga kõrgele ei tõuseks. Iseäranis tasub seda oma pereliikmete heaolu silmas pidades teadvustada praegu, kui akna taga võtab võimust kevad ja ere päike suudab päeva jooksul toad juba üsna korralikult kuumaks kütta.
Kui termomeeter näitab +25 ⁰C kraadi, on toasoojust efektiivseks õppimiseks ja töötamiseks selgelt liiga palju ning esimese abinõuna tuleks avada aken. Optimaalne temperatuur, milleni ruum tuleks jahutada, jääb vahemikku +20 kuni +22⁰C kraadi. Küsida tasub ka pereliikmete arvamust, sest inimeste soojustaju on erinev. Enamasti jäävad kõigi mugavustemperatuurid siiski just sellesse vahemikku.
Kui normaalne temperatuur on saavutatud, tasub seda hoida. Vajadusel saab reguleerida kütet madalamaks ja avada aknaid tuulutuseks, mis tagab värske õhu ja aitab vähendada niiskustaset. Lõunapoolsetes tubades, kuhu kõige rohkem paistab päikest, tasub palavuse tõrjumiseks tõmmata päevaseks ajaks kardinad akende ette.
„Kui vaid õhutemperatuuri reguleerimisega on võimalik parandada õppimise ja töötamise kiirust, siis on see väärt järeleproovimist. Kümme protsenti kiiremini tehtud töö võib anda tuntavaid tulemusi juba esimesel päeval, sest kaheksatunnisele tööpäevale ei ole vaja lisaks kulutada 45 minutit isiklikku aega, 45-minutilise koolitunni saab aga ära teha ilma täiendava viie lisaminutita,“ märkis Velux Baltikumi juht Dimitrijs Astašonoks.
Efektiivsemalt kasutatud õppimise ja töötamise aeg aitab inimestel ka paremini puhata ning kokkuvõttes muutub seeläbi elukvaliteet. „See aga ei tähenda, et kõikides ruumides peab olema täpselt sama soe. Näiteks heaks uneks vajab inimene pisut madalamat temperatuuri, köögis annab lisasoojust pliit ja ahi ning vannitoas on mugavam viibida, kui seal on pisut soojem. Koridorid ja ruumid, kus ollakse vaid vähe aega, võivad olla ka jahedamad,“ selgitas Astašonoks.
Soovitatavad temperatuurid erinevates ruumides:
- Elutuba +20°C kuni +22°C
- Magamistuba +16°C kuni +19°C
- Kontor +20°C kuni +22°C
- Laste magamistuba +16°C kuni +20°C
- Tuulekoda +15°C kuni +18°C
- Koridor +15°C kuni +18°C
- Vannituba +22°C kuni +24°C
- Köök +18°C kuni +20°C
