Pooled Ikea küsitluses osalejatest oskavad asju parandada või leida neile uut kasutust
Eesti elanikke võib pidada “kuldsete kätega” rahvaks, sest pooled Ikea tellitud küsitluses osalejatest oskavad asju vajadusel parandada või leida neile uut kasutust.
Peamiselt ajendab eestlast asju taaskasutama raiskamise vähendamine (68%) ja vastutustundlikkus (50%), mis tähendab ühtlasi, et võimalus asju annetada või nende eluiga muul moel pikendada tekitab elanikes hea tunde.
Mida teha asjadega, mida enam kodus vaja ei lähe?
Ikea sisekujundaja Eliise Tammekivi märgib, et enne asjadest loobumist tasub mõelda, kas ja kuidas võiks neile ise uue elu anda. “Kodu värskendamine ei tähenda kõige muutmist ja vana väljavahetamist. Pealegi kannavad vanad armastatud esemed sageli ka kodu- ja perekonnalugu. Näiteks võib vanu puidust toole värskendada ja miksida neid uute eri värvides ja kujuga toolidega, andes nii toolipartiile omanäolise puudutuse. Sama kehtib vanade lauanõude, küünlaaluste ja teiste sisutuselementide kohta,” jagas sisekujundaja ideesid.
Loomulikult saab ka leida tarbetuks muutunud ja oma aja ära elanud esemetele uusi rakendusi, tuleb vaid loovalt läheneda. “Erinevaid nõusid saab kasutada taimede jaoks, kruusi saab kasutusele võtta pliiatsitopsina, kardinast võib meisterdada liniku jne,” pakkus Uuskasutuskeskuse kommunikatsioonijuht Esme Kassak. Ta lisas, et mõne asja jaoks on vaja vaid mõtteviisi muutust ja uut vaatenurka, teise jaoks ka pisut näputööd. Peamine on julgeda mängida ja katsetada ning tulemus võib ennastki üllatada.
Hoolega valitud ja hoitud asjad kestavad märksa kauem
Asjade pikk eluiga tuleneb nende funktsionaalsusest ja neis kasutatud materjalidest, mis võiksid olla võimalikult vastupidavad või sellised, mida saaks eseme elujooksul uuendada. Aja möödudes saab värskendada ja täiendada igasugu multifunktsionaalset või moodulmööblit – riiuleid, kappe ja diivaneid – nii, et need käiksid pere muutuvate vajadustega kaasas. Näiteks soovitab sisekujundaja valida koju vahetatava kattega diivani. “See jätab võimaluse diivanikatet mugavalt pesta ja juhul kui see on väsinud ja oma aja ära elanud, siis vahetada välja uue vastu,” sõnas Tammekivi. Ta lisas veel, et katte teise värvi vastu välja vahetades jääb tunne, nagu kodus oleks uus diivan. Lastemööbli valikul soovitab ta aga arvesse võtta, et voodit, toole ja laudu saaks reguleerida vastavalt lapsekasvule. Hiljem, kui laps kasvab mööblist välja, võiks selle üle anda mõnele teisele perele.
Esemetele teise elu andmiseks tuleb ennekõike hoolt kanda selle eest, et nende esimene eluring oleks võimalikult pikk ja terve. “Usume Ikeas, et mööbli eest hoolitsemine on keskkonnasäästlikuma elu üks verstapostidest,” tunnistas Eliise Tammekivi. Mööblile võimalikult pika eluea andmiseks soovitab ta seda aeg-ajalt kontrollida. Kontrollida tasub eelkõige igasugu liikuvaid detaile – hinged, rattad, samuti kõige sagedamini kasutatavad pinnad ja teised elemendid –, juhuks kui need vajavad parandamist, reguleerimist või muutmist.
