Eurobaromeeter: pandeemia tõttu on hakatud väärtustama arenguriikide toetamist
Värske arengukoostööd käsitleva Eurobaromeetri küsitluse kohaselt toetab 90% eurooplastest kolmandate riikide toetamist vaesuse vähendamise nimel.
Aastataguse küsitlusega võrreldes on oluliselt tõusnud eurooplaste toetus tervishoiu arengusse suunatud koostöö osas. Lausa 36% eurooplastest peab seda prioriteetseks arengukoostöö suunaks. Tervishoiu prioriteetsuse tõus on tugevalt seotud pandeemiast tingitud ebavõrdsuse süvenemisega kogu maailmas. Tervishoiu kannul peeti teiseks kõige olulisemaks arengukoostöö tegevussuunaks haridust (35% vastanutest), rahu ja julgeolekut (32%) ning majanduskasvu ja tööhõivet (29%).
88% eurooplastest peavad oluliseks kliimamuutuste-alast koostööd kolmandate riikidega. Eestis toetab seda suunda 76% vastanutest, kusjuures 27% küsitletutest peab seda väga oluliseks. Koostööd Aafrika riikidega kestliku arengu ja mõlema mandri majanduskasvu nimel soovib tugevdada 81% eurooplastest ja 62% eestlastest. Eesti elanike seas on suurenenud toetus 10% võrra.
Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Agne Kuimet leiab, et küsitlus näitab ilmekalt, kuidas inimesed saavad aina rohkem aru sellest, kuivõrd maailm on omavahel seotud. “Me näeme, kuidas soovitakse kliimamuutuste koostööd teha üle maailma, kuidas Euroopas saadakse aru, et vaesuse vastu võitlemine arenguriikides aitab kaasa migratsioonisurve leevendamisse ja kuidas terve ilma haridustaseme tõstmine aitab kaasa meie ühiste probleemide lahendamisse. Seetõttu ongi oluline, et ka Eesti teiste Euroopa riikide eeskujul jätkab arengukoostöösse suunatud vahendite suurendamist 0,33% poole RKT-st – mis on eesmärk, mille poole ka Eesti püüdleb,” ütles ta.
Kolmandate riikidega koostöö vaesuse vähendamise nimel leidis toetust 81% eestlaste seas. Kui EL-is keskmisena peab vaesuse vähendamist kolmandates riikides Euroopa prioriteediks 77% kodanikest, siis Eestis priotiseerib seda 48% vastajatest. Seega on Eestis toetus kasvanud aastaga 14% võrra. On näha, et pandeemiatingimustes on Eesti elanikud hakanud väärtustama arenguriikide toetamist varasemast oluliselt enam. Huvitava erinevusena pidasid Eesti vastajad kõige olulisemateks arengukoostöö tegevussuundadeks rahu ja julgeolekut (toetas 43%), haridust (41%) ning puhast vett ja sanitaartingimusi (40%).
Viimase olulise näitajana näeb hoiakuid noorte inimeste rolli kohta arengukoostöö ja üleilmsete väljakutsete puhul. 90% eurooplastest ja 89% eestlastest peavad arenguriikide noorte rolli keskkonnaprobleemide lahendamisel oluliseks. Veelgi suuremat rolli nähakse majanduslike ja sotsiaalsete probleemide osas: 89% eurooplastest ja lausa 95% eestlastest arvavad, et nende väljakutsete lahendamisel mängivad arenguriikide noored olulist rolli.
