OLE TEADLIK I Hoonete katused tuleb regulaarselt lumest ja jääst puhastada
Käes on sulailmad, mistõttu suureneb oht, et lumi ja jää hakkavad hoonete katustelt alla libisema. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tuletab hooneomanikele meelde, et katustele kogunev raske lumi võib kujutada endast ohtu nii katuste all liiklejaile kui ka varale, näiteks autodele. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad.
Liigne lumekoormus ohustab eriti teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.
Liigne lumekoormus ohustab eriti teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid, lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi ning vanemaid amortiseerunud ehitisi.
Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul on kõige sagedasemad juhtumid, kus katuselt alla libisev jää või lumi kahjustab vihmaveesüsteemi, tuulekasti või fassaadi.
„Ette on tulnud ka olukordi, kus lume ja jää raskuse all katus vajub sisse või katuseaken saab kahjustada. Lume ja jää raskuse või libisemisega tekkinud hoonekahjusid hüvitatakse kodukindlustuse ja juriidilise isiku varakindlustuse alt. Viimastel aastatel on selliste varakindlustuse juhtumite arv jäänud 200 kuni 300 kanti ning keskmine hoonekahju hüvitis on 900 ja 1500 euro vahel. Suurimad kahjusummad ulatusid aga elamutel 20 tuhande euroni ja juriidiliste isikute ehitistel üle 60 tuhande euro,“ ütles Reimets.
Lume ja jää raskuse või libisemisega tekkinud hoonekahjusid hüvitatakse kodukindlustuse ja juriidilise isiku varakindlustuse alt.
„Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab ka hoonete projekteerimisel ette nähtud võimalikke lisakoormusi. Üleliigne lumi tuleb katustelt eemaldada ja paralleelselt jälgida, et see ei tekita ajutist lisakoormust (nt ajal, mil enne lume alla viskamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva),“ märkis TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Marten Leiten.
Üleliigne lumi tuleb katustelt eemaldada ja paralleelselt jälgida, et see ei tekita ajutist lisakoormust.
Lume ja jää eemaldamisel soovitab TTJA järgida järgmisi nõudeid:
- Katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada.
- Kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
- Katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada.
- Lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut.
- Kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni.
- Ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid.
- Lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke.
- Lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada.
- Lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.
TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Ehitise omaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda, kohustuste eiramine on rahaliselt karistatav. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha, mille ülemmäär on füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.
