20 aastat jaanuaritormist: valmisolek on võti
2005. aasta 7.-9. jaanuaril räsis Eestit jaanuaritorm, mis võttis välja orkaani mõõtmed. Torm muutis Eestis nii ilmaennustamist kui valmisolekut samasuguste kliimanähtustega tegeleda.
Kui sel aastal on juba Eestimaal veidi tuisanud, siis ei anna seda võrrelda 20 aasta taguse jaanuari alguse ilmaga. Kindlustusselts Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste ütles, et jaanuaritorm on paljude inimeste mälestustes valus koht, sest torm tõi endaga kaasa suuri purustusi, Pärnumaal pidi ka mitu sada inimest oma kodust evakueeruma.
“See sündmus näitas meile, kuidas olukord võib väga kiiresti väga halvaks minna. Kuigi oli teada, et torm tuleb, ei osanud paljud inimesed seesuguseid tagajärgi ette näha,” sõnas Kirsiste.
Tema sõnul on ettevalmistus ja kiire tegutsemine need, mis looduskatastroofis päästavad. Need inimesed, kes elavad saartel või mere ääres, peavad eriti valmis olema, sest tormi tõttu võib veetase järsult tõusta. “Minul on meeles Kihnu saare lugu, kuidas saar oli suuresti üleujutatud ning inimesed pidi oma kodudest evakueeruma. See valmisolek on ülioluline. Oma vara maha jätta on kindlasti raske, kuid inimelud on siinkohal kõvasti tähtsamad.”
Ettevalmistus ja kiire tegutsemine on need, mis looduskatastroofis päästavad.
Tugev tuul võib põhjustada ka elektrikatkestusi, seega on tormi korral hea varem oma akupangad täis laadida ning veenduda, et kodus on olemas alternatiivsed valgusallikad, näiteks taskulamp, küünlad ja tikud.
“Kui akna all kasvab mõni puu, millel ripuvad kuivanud oksad, siis võiks need varakult ära lõigata, muidu lihtsalt lendavad need tugeva tuule korral aknasse. Välised konstruktsioonid, nagu aiad ja terrassikatted peaksid kindlasti olema tugevalt kinnitatud,” lisas kindlustusekspert.
Sel aastal tuiskab ja külmetab
Kirsiste sõnas, et vähemalt praegu ei ole suuremahulist tormi ette näha, kuid siiski on Eestis juba korralikult tuisanud ning tuiskab ilmselt veel.
Oluline on hoida pilk peal oma torudel, et need ei külmuks. Lisaks tuleks veenduda, et katus on lumest puhas ning vihmaveerennid jääpurikatest vabad. “Praegu võivad torud külmuda ja kui veidi soojemaks läheb, hakkab vesi neis paisuma. Selle tulemusel võivad aga torud lõhkeda ja kaasa tuua suuri veekahjusid. Lihtsad ennetusmeetmed, nagu torude soojustamine või kraanist kerge vee voolama jätmine külmaperioodil, võivad aidata suuremaid kahjusid vältida.”
Lihtsad ennetusmeetmed, nagu torude soojustamine või kraanist kerge vee voolama jätmine külmaperioodil, võivad aidata suuremaid kahjusid vältida.
Praegu on sula ja miinuskraadid vaheldumisi, mistõttu võib katuseservale koguneda raske lumi ja jää. Kirsiste palub inimestel olla ettevaatlik, et raske sulalumi kellelegi selga ei sajaks. “Tihti juhtub, et raske lumi on kukkunud sõiduki peale ja põhjustanud sellele kahjusid. Kui juba auto võib lume või jää all katki minna, siis saab ainult ette kujutada, mida see inimestele teha võib.” Seega peavad majaomanikud ja korteriühistud veenduma, et katusele kogunenud lumi ei tekitaks eluohtlikke olukordi.
