Avaleht Ole teadlik OLE TEADLIK I 7 ajateenistusest saadud omadust, mida tööandjad hindavad
OLE TEADLIK I 7 ajateenistusest saadud omadust, mida tööandjad hindavad

OLE TEADLIK I 7 ajateenistusest saadud omadust, mida tööandjad hindavad

Tööandjad hindavad ajateenistuse läbinud noort, kes oskab välja tuua, mida läbitud kogemus talle andis, selgub Kaitseministeeriumi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud uuringust. Kuigi tööandja ei eelda tööle kandideerijalt ajateenistuse kogemust, võiks noor inimene ajateenistuses õpitud oskuseid ja saadud kogemusi tööandjale esitleda, pikkides neid nii CV-sse, motivatsioonikirja kui tööintervjuu vestlusteemadesse.

Juhtimiskogemus ja vastutus

11 kuud kestva ajateenistuse käigus läbitakse nooremallohvitseride kursus, mille käigus koolitatakse ajateenija välja jaoülemaks. Selles rollis on teenistujal vähemalt kolm, aga üldjuhul juba kümmekond alluvat, kelle heaolu ja tegevuste eest vastutada ning see on võrreldav esmatasandi juhi rolliga tavaelus. Nagu igal pool mujal juhipositsioonil olles, on kaitseväes oluline, et juht tunneks oma inimesi hästi ning oskaks rakendada nende andeid ja tugevusi selliselt, et kogu meeskond jõuaks püstitatud eesmärkideni. Praktiline juhtimiskogemus annab oskuse võtta vastutust, teha kiireid otsuseid ja analüüsida juba tehtud valikuid, et nendest õppida.

Distsipliin

Kahtlemata on distsipliin mõnevõrra kinni isikuomadustes, aga eelkõige on see treenimise küsimus. Ajateenistuses hakatakse enesedistsipliini treenima esimesest päevast alates. Alguses nõuab reeglite ja uue elukorraldusega harjumine pingutust, ent hiljem muutub harjumuseks. Pärast ajateenistuse lõppu on enamik ajateenijatest vabanenud mõnest kunagisest harjumusest ja õppinud juurde praktilisi igapäevarutiine, näiteks oma päeva varakult ja produktiivselt alustada. Teatavasti algab esimestel teenistuskuudel ajateenija päev kell 6 hommikuvõimlemisega ning teenistuse ajal hoolitsetakse nii oma tervise kui füüsilise vormi eest.

Valmidus asju ära teha

Mõni inimene on alati valmis uusi väljakutseid vastu võtma, teisel võib julguse kogumine võtta aastaid aega. Ajateenistuses on vaja välja tulla harjumuspärasest mugavustsoonist ning õppida nägema ettetulevaid raskuseid väljakutsetena, mis tuleb ületada ja mida pole võimalik kuhugi edasi lükata. Teenistuses õpib iga noor, et kui on vaja midagi ära teha, siis tuleb see ära teha. Eesmärgile orienteeritus ning valmidus aidata, seal kus vaja, loob kõik eeldused töö kiiremaks edenemiseks. Seda kogemust kordi ja kordi läbides kasvab enesekindlus ja teadmine, et esmapilgul keerulisena näivad ülesanded on tehtavad.

Meeskonnatöö oskus

Meeskonnatöö põhieesmärk on sünergia tekitamine, kus ühise panustamise tulemusel saavutatakse rohkem. Ajateenistusse tuleb kokku erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga inimesi, kes peavad hakkama külg külje kõrval ühiseid eesmärke täitma. Tegu võib olla inimestega, kellega igapäeva elus kokku ei puutuks, aga kellega vaatamata erinevustele, tuleb meeskonnana olla väljas kogu grupi eest. Lõviosa eesmärkide täitmisest antakse kogu jaole tervikuna, mis tähendab, et tuleb üheskoos mõelda, kuidas olukord võimalikult efektiivselt lahendada. Seejuures tuleb lahti lasta eelarvamustest ja stereotüüpidest, õppida teisi toetama ja abistama ning enda teadmisi teistele edasi peegeldama. Tänu sellele oskavad teenistuse läbinud noored hinnata meeskonna väärtust ja ühist pingutust.

Prioriteetide seadmine pingelises olukorras

Ajateenistuses tuleb seista silmitsi väljakutsetega, millega inimesed tavaelus kokku ei puutu. Ajaline ressurss on alati piiratud ja ülesandeid tihtilugu rohkem, kui ära teha jõuab. Imiteerida tuleb sõjasituatsioone, kus vajalik informatsioon otsuste tegemiseks ei pruugi olla kättesaadav, kuid nõutav on kiire tegutsemine. Taolistes olukordades juurutab ajateenija sisse oskuse eristada olulist ebaolulisest ning viia alustatud tegevused lõpuni. Ajapikku tekib kindlustunne, kuidas tulla toime mistahes keerulises olukorras ning säilitada seejuures oskus olukord rahulikult läbi mõelda ja sellele lahendus leida.

Kohanemis- ja õppimisvõime, strateegiline mõtlemine

Tänapäeva maailmas muutub töö sisu ja olemus üha kiiremini ning õpitud tehnilistest oskustest peavad tööandjad hoopis olulisemaks kiiret kohanemis- ja õppimisvõimet. Ajateenistuses tuleb uute olukordadega seista silmitsi iga päev – ülesanded eeldavad lisaks füüsilisele võimekusele ja tehnilistele sõjalistele oskustele ka loogilist – ja kriitilist mõtlemist. Näiteks õpetatakse jaoülemaid läbi mõtlema kogu lahingolukord, võttes arvesse nii hetkel eksisteerivaid kui ka ajas muutuvaid tegureid, näiteks maastiku eripära, ilmastikku, vastase võimalikku teguviisi, samuti abijõud ja julgestuse, kes saaks vajadusel toetada. Oma plaanist lähtuvalt tuleb jagada laiali igale oma jao liikmele ka vastutus ja võtmeülesanded. Sealjuures mõtlema ka infovahetuse ja sidepidamise tagamisele ning kaaluma läbi ka kõik riski stsenaariumid ja tegevused, kui olukord ka jooksvalt muutub. Sellest tulenevalt on ka kõik liikmed harjunud muutuvas keskkonnas tegutsema.

Otsustus- ja analüüsivõime

Ajateenistus treenib võimekust analüüsida erinevaid situatsioone ning võtta piiratud info juures vastu otsuseid, mis mõjutavad näiteks operatsioonide edukust ja sõdurite heaolu või n-ö vastase käitumist lahinguväljal Oskus analüüsida piiratud inforuumis erinevaid olukordi ning teha selle pinnalt valikuid on annab ajateenistuse lõppedes eelise mistahes ametikohal.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga