Avaleht Nõuanded METSLOOMAL ON ALATI PEATEE I Mida pead teadma metsloomadest, et vältida kokkupõrget
METSLOOMAL ON ALATI PEATEE I Mida pead teadma metsloomadest, et vältida kokkupõrget

METSLOOMAL ON ALATI PEATEE I Mida pead teadma metsloomadest, et vältida kokkupõrget

Eestis on algamas metsloomade jooksuaeg, mis kestab sõltuvalt loomaliigist juulist jaanuarini. Salva Kindlustuse andmetel on 10-15% sõiduki kahjudest seotud just metsloomadega ning silmas tuleb pidada, et tavaline liikluskindlustus selliseid kahjusid ei korva. Keskmine kahjusuurus kokkupõrkel metsloomaga on 3000 eurot, kuid tuleb ette ka suuremaid kahjusummasid.

Salva sõidukikindlustuse osakonna juhataja Tõnis Tohveri sõnul on keskmine tavakasko kahjusuurus kokkupõrkel metsloomaga umbes 3000 eurot. Kuid kõikidel autodel tavakaskot ei ole, näiteks vanemad autod, millele vabatahtlikku kaskokindlustust sõlmida ei saa. Selliste sõiduki omanike olukord võib eriti ebameeldivaks muutuda siis kui õnnetuse hetkel kujuneb auto enda väärtus sama suureks kui tekkinud kahju ise. „Siis jäävad autoomanikul sama palju maksva auto puhul pihud tühjaks: autot remontida ei ole enam mõistlik ning liikluskindlustus sellist tüüpi kahjusid ei korva,“ ütles Tohver.

Salva Kindlustuses saab vanematele autodele koos liikluskindlustusega sõlmida metsloomakasko, mis hüvitab väike- või suurulukile otsasõidust sõidukile tekkinud kahju. Keskmine metsloomakasko kahjusuurus jääb pisut alla 2000 euro, sest kannatada saanud sõiduki väärtus on üldjuhul madalam kui tavakasko korral. Salva metsloomakasko hüvitab metsloomale otsasõidul tekkinud kahjud kuni 5000 euro ulatuses, mis muudab selle sobilikuks just vanematele sõidukitele.

„Kuna loomi on Eesti metsades palju ja meil on tihe teede võrgustik, siis metsloomaga kokkupõrke oht on alati olemas. Seda näitab ka Salvas registreeritud juhtumite statistika- kokkupõrkeid või teedelt väljasõite metslooma tõttu juhtub aastaringselt üsna võrdselt, sügisel võib-olla veidi tihedamini,“ lisas Tohver.

Kõige rohkem juhtub metsloomadega õnnetusi Pärnumaa, Harjumaa ja Lääne- Virumaa teedel. Näiteks osutusid tänavu jaanipäeva paiku üheks suuremaks kahju tekitajateks kaks Lääne-Virumaa metssiga, kes jooksid Kadrina-Viitna viadukti ees maanteele ja üks neist jäi kahjuks Rakvere poole sõitnud autole ette. Kuna metssiga on raske loom, oli löök sedavõrd tugev, et auto turvapadi avanes ning tekitatud kahju on hinnanguliselt 9000 eurot.

„Seda, et inimeste teadlikkus ning soov oma vara kaitsta ja hoida on pidevalt kasvamas, kinnitab ka metsloomakasko kindlustuslepingute juurdekasv Salvas. Alustasime selle kindlustusliigi pakkumisega 2020. aasta suvel. Paari aastaga on metsloomakasko sõlmijate arv kolmekordistunud ning kasvutrend on jätkuv,“ lisas Tohver ning soovitas metsloomakaskot kindlasti kaaluda neil, kellel on vanem auto, millele tavakaskot enam sõlmida ei saa.

Mida pead teadma metsloomadest, et vältida kokkupõrget:

  • Metsloomad on aktiivsemad videvikul ja öötundidel – nendel tundidel ole teel eriti tähelepanelik.
  • Jooksuajal võivad metsloomad aktiivselt liikuda ka valgel ajal.
  • Metskitsede jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Põtrade jooksuaeg on augusti lõpus ja septembris, punahirvedel septembris ja oktoobris, metssigadel novembrist jaanuarini.
  • Jälgi metsloomade ülekäigu kohtadele paigutatud hoiatavaid liiklusmärke ja vähenda nendes piirkondades kiirust.
  • Ole eriti tähelepanelik liigeldes metsamassiive läbivatel teedel.
  • Kui näed metslooma teed ületamas lülita peatudes sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
  • Kui näed metslooma teel või tee ääres, ära lase signaali. See võib looma ehmatada ja muuta ettearvamatuks. Võta hoog maha või peatu, kuni uluk jääb ohutusse kaugusse. Hämaral ajal võid aga vilgutada tulesid.
  • Ära alusta liikumist enne kui loom on tagasi metsa pööranud ja veendu, et talle ei järgne tema sõbrad või pere.
  • Ulukiga kokkupõrke toimumisel helista keskkonnainfo edastamise numbrile 1247.
  • Metsloomal on alati peatee!

Allikad: RMK, Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaamet, Transpordiamet