Intrumi iga-aastane 24 Euroopa riigis läbiviidav küsitlus näitab, et Eesti inimesed võtavad jõulude ajal vähem võlgu ja loodavad olla 2021. aasta lõpuks paremas rahalises olukorras kui ühegi teise Euroopa riigi elanikud.
Vaid 4% eestlastest (Euroopa keskmine: 16%) teatasid, et nad võtsid jõulude ajal palju võlgu, et maksta kingituste ja toidu eest, ning vaid 6% (Euroopa keskmine: 17%) eeldab, et on aasta lõpuks rohkem võlgu kui kunagi varem.
Vastupidine on jõuluvõlgadega olukord Iirimaal: rohkem kui iga neljas Iiri tarbija ütleb, et võtab jõulude ajal võlgu, kuna peab tegema kingitusi ja pühadetoite. Kui rääkida ootustest olla 2021. aasta jõuluaja lõpuks rohkem võlgu kui kunagi varem, siis Rumeenia ületab Iirimaad: peaaegu kolmandik rumeenlastest prognoosib 2021. aasta lõpuks rasket rahalist olukorda.
Üldiselt ütleb Euroopas iga viies lapsevanem, et võtab jõulude ajal rohkem võlgu, kuna neilt oodatakse suuri kulutusi. Kõige rohkem osaleb selles noorem põlvkond: peaaegu iga kolmas 18–21-aastane noor täiskasvanu ütleb, et jääb jõulukinkide ostmise tõttu rohkem võlgu.
Pandeemiajärgsed jõulud ja „pühadejäätmed“
Rohkem kui pooled (52%) Hispaania tarbijatest – eurooplaste seas kõige rohkem – ei usu, et jõulud on pärast pandeemiat enam kunagi samasugused. Samal arvamusel on 29% eestlastest, Euroopa keskmine näitaja on 37%. Jõulude suhtes on kõige optimistlikum riik Taani: 22% taanlastest arvab, et jõulud ei ole enam kunagi sellised nagu enne pandeemiat.
„Jõulud tähendavad aja maha võtmist ja perega pühadeaja nautimist, kuid kahjuks mõnikord ka stressi, üleliigset kulutamist ja võlgu võtmist. Ärgem unustagem ka keskkonna koormamist jäätmetega, mis tekivad hooajaliste allahindluste, nagu must reede või küberesmaspäev, tõttu. Kõnealusest küsitlusest näeme, et inimesed, kes tunnevad end olevat jõulude ajal ühiskonna ootuste tõttu sunnitud liigselt kulutama ja võlgu võtma, tunnevad end süüdi ka nn pühadeprügist keskkonnale tekkiva lisakoormuse pärast. Õnneks näitab küsitlus ka seda, et inimesed, eriti noorem põlvkond, on üha teadlikumad ökoloogilisest jalajäljest, mille nad jõuluajal jätavad, ja on valmis selle nimel midagi ette võtma,“ ütleb Intrumi Baltikumi piirkonna tegevdirektor Ilva Valeika.
Euroopas tunnevad noored täiskasvanud (Z-generatsioon ja nn millenniumilapsed) end jõulueelse müügiga kaasnevate lisajäätmete pärast halvasti: 40% inimestest vanuserühmas 18–37 teatasid, et tunnevad end iga aastaga üha ebamugavamalt tarbetute raiskamiste pärast, mis tekivad hooajaliste allahindluste tõttu, nagu must reede või küberesmaspäev. Võrdluseks: vähem kui kolmandik üle 65-aastastest inimestest jagab sama seisukohta.
Iiri tarbijad on Euroopas esikohal, tundes end ebamugavalt hooajaliste allahindluste tõttu tekkiva raiskamise pärast, kusjuures 53% vastanutest tunneb end nn pühadeprügi pärast halvasti. 33% eestlastest tunneb pühadeajal suureneva prügihulga tõttu süüd. Euroopa keskmine näitaja on 36%. Kõige vähem keskkonnateadlik riik on Ungari: vaid 23% ungarlastest tunneb kahetsust pühadeaegse ülemäärase prügi tekitamise pärast.
Küsitlused viidi läbi ajavahemikul 21. juulist kuni 26. augustini. Aruanne on täismahus saadaval siin.
