Avaleht Nõuanded Kodused toidujäätmed – koored, jäägid ja riknenud toit – kas see sobib prügikasti?
Kodused toidujäätmed – koored, jäägid ja riknenud toit – kas see sobib prügikasti?

Kodused toidujäätmed – koored, jäägid ja riknenud toit – kas see sobib prügikasti?

Mida teha, kui jõulupraad on läinud halvaks ja kas jõulukuusk sobib biojäätmete konteinerisse? Kodused toidujäätmed – koored, jäägid ja riknenud toit – kas see sobib prügikasti? Kas vana jõulukuusk sobib biojäätmete konteinerisse? Vastab EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.

Jõulud on olnud tavapäraselt kõige suurem toiduraiskamise periood. Ilmselt aastatega liigne toiduostmine järjest väheneb, eriti kallinevate toiduhindade valguses. Kõige olulisem on, et toitu ei raisataks – ka pühadeks ei maksa osta liiga palju. „Kahjuks näeme, et segaolmejäätme konteinerites on ikka väga palju toidujäätmeid. Väga kurvaks teeb, et toit, mis hetk enne prügikasti panekut oli ju mõeldud toiduks, lõpetab segaolmejäätme kasti pannes tegelikult Iru jäätmepõletusjaamas või mõnikord ka prügilas, kus see tekitab kasvuhoonegaase,“ selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.

Grents paneb kõigile südamele, et kuigi kohustuslikuks muutub biojäätmete liigiti kogumine Eestis 2023. aasta lõpust, on oluline teada, et iga kodumajapidamine Eestis saab panustada energiajulgeolekusse, kogudes biojäätmeid liigiti. Just elanikkonnalt kogutud biojäätmetest toodab EKT Ecobio tehas biogaasi, mida kasutatakse Tallinna bussides kütusena.

„Isegi kui midagi ei rikne, tekib kodudes ikka biojäätmeid – köögiviljade, mandariini- jm puuviljakoored, meloni sisud ja kõik muu taoline – need tuleks koguda kodus ämbrisse. Kortermajade prügimajades peaks olema kõikjal hiljemalt järgmise aasta lõpuks biojäätmete konteiner ja sealt jõuavad biojäätmed kas kompostimisse või meie tehasesse. Muidugi kui on kodune kompostimisvõimalus, võib ka sellega jätkata,“ lisas Grents.

Kas biojäätmete konteinerisse sobivad ka kuivanud aia- ja haljastusjäätmed või näiteks jõulukuusk? 

Kuivanud ja pruunid haljastusjäätmed sobivad küll kompostitootmiseks, kuid biojäätmete tehases need väga head tulemust ei anna. „Pruunid taimejäänused, sh kuivanud jõulukuusk kahjuks käärima ei hakka, seepärast ei sobi need gaasitehasesse tooraineks. Muidugi ei sobi kuused kortermaja biojäätmete konteinerisse juba sel põhjusel, et neid sinna ka lihtsalt väga palju ei mahu. Kuuskede äraandmiseks on kestlikumaid viise – kõik omavalitsused võimaldavad inimestel kuuski ära anda kogumiskohtades,“ täiendas Grents ning lisas, et näiteks kuivanud lõikelilled sobivad biojäätmete konteinerisse hästi, sest püsivad üldiselt veel kaua rohelised ka kuivades ning käärivad toidujäätmetega koos gaasiks hästi.

Kuidas biojäätmete kogumist korraldada? 

  1. Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Osa ämbreid on nt õhufiltriga, kuid haisu vältimiseks on väga head ka sellised kogumisnõud, kus õhk läbi käib.
  2. Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Võid panna ämbri põhja ka natuke majapidamispaberit või hoopis tühja munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.
  3. Ära kasuta võimalusel kilekotte. Ära kasuta ka kilekotte kirjaga „biolagunev“ või „komposteeruv“. Kui kasutad, vali tavaline võimalikult läbipaistev kilekott – nii on näha koti sisu. Kilekotid kirjaga „biolagunev“ või „komposteeruv“ hakkavad väikesteks tükkideks lagunema juba konteineris seistes ning neid on seetõttu masinatel isegi keerulisem biojäätmetest eemaldada, sest püüda tuleb tükke, mitte üht suurt kotti.
  4. Ära pane kuivanud haljastusjäätmeid ega jõulukuuski biojäätmete konteinerisse – nende jaoks on spetsiaalsed kogumisvõimalused.
  5. Biojäätmeid saab ka kompostida, see on võimalus  ise biojäätmeid ringlusse võtta – kompost on kvaliteetne mullarikastaja. Kompost ei valmi küll päris ise ja nõuab segamise vaeva, samuti läheb kompostimisel kahjuks raisku jäätmetes olev energeetiline ressurss – gaas. Lisaks tekib tööstusliku kompostimise käigus tuntav haisuhäiring. Kompostimise protsess peatub külmal aastaajal.

Milliseid jäätmeid sobib koguda biolagunevate jäätmete konteinerisse: 

  • Pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorimisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Sobib ka majapidamispaber ja pabersalvrätid, millega on toidujäätmeid kokku pühitud, kohvi- ja teepaks sobib koos paberfiltritega, toataimed ja lõikelilled kindlasti ilma mullapalli ja potita.

Konteinerisse EI SOBI:  

  • Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid
  • Suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka konteineri ära lõhkuda)
  • Suured kondid ja munakoored
  • Tekstiil ja nahk
  • Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid
  • Muld ja kivid
  • Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid
  • Küpsetuspaber
  • Vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed
  • Mähkmed, hügieenisidemed
  • Tolmuimejakotid
  • Kunstlilled, küünlad
  • Lille- ja salatipotid
  • Kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed