Investeerimine tundub liiga keeruline? Vaata neid 5 nõuannet, kuidas alustada
Investeerimisega alustades tuleks esmalt paika panna rahaline eesmärk, milleni soovid jõuda, ajahorisont raha kasvatamiseks ning ka oma riskitaluvus. Lisaks tasub enne börsiturule sisenemist vaadata ausalt otsa oma hetkelisele rahalisele seisule ning vajadusel teha seal korrektuure.
Investeerimisplatvormi Lightyear finantsjuht Uku Lember jagab praktilisi nõuandeid raha kasvatamisega alustamiseks.
Maksa tagasi laenud ja varu meelerahufond
Enne investeerimisega alustamist tuleks esmalt vaadata üle oma rahaline seis – maksta tagasi kõrge intressiga laenud ja koguda meelerahufond, mis kataks vähemalt 3-6 kuu kulutused. See tagab rahalise turvatunde ja väldib vajadust investeeringuid ootamatute kulutuste katteks müüa.
„Kui see on tehtud, siis tasub raha kasvatamisel alustada kolmandast pensionisambast, mis peaks moodustama kuni 15% sissetulekust. Sellest annab riik sulle tagasi 20%, mida saad siis omakorda edasi investeerida. Lisaks on mõistlik kasutada ära eelmisel aastal loodud võimalust tõsta ka teise pensionisamba omapanus 6% peale. Pensionisammastesse paigutatud summa tulumaksuvabastuse näol on tegemist investeerimismaailmas haruldase riskivaba tootlusega, mida oleks patt kasutamata jätta. Alles siis kui pensionisse panustatud, võiks liikuda edasi investeerimise juurde“ ütleb Lember.
Tee vahet investeerimisel ja kauplemisel
Sõltuvalt endale seatud eesmärkidest saab raha kasvatamisele läheneda mitmel eri moel.
Pikaajalisi eesmärke aitab saavutada investeerimine, mille käigus paigutatakse raha börsile ning jäetakse aastateks kasvama, ilma toimuvat üliaktiivselt monitoorimata ja tehes portfellis korrektuure pigem harva. Investeeritakse ettevõtetesse, mille puhul usutakse nende tegevusalasse ning pikaajalisse edusse.
Kui eesmärgiks on aga närvikõdi, mänglemine ning lühiajaline plahvatuslik tootlus, siis läheb käiku täiesti teistsugune käitumismuster — kauplemine. Kauplemine on aktiivne tegevus, mis hõlmab paljude ostu- ja müügitehingute tegemist väga lühikese ajaperioodi – päevade või mõne kuu – jooksul. Selle eesmärk on paigutada raha ettevõtetesse, mille puhul usutakse, et nende hind on kohe järsult liikumas.
“Kauplemise käigus loodetakse kiiresti teenida palju raha. Samas on see ka lihtne viis väga palju raha hoopis kaotada. Kauplemine on tehniline ning riskantne, mistõttu ei soovitata seda kindlasti algajatele, ega tegelikult ka investoritele, kelle eesmärk on oma rahalist tulevikku kindlustada,” tutvustab Lember erinevaid käitumisviise aktsiaturul.
Kauplemine on tehniline ning riskantne, mistõttu ei soovitata seda kindlasti algajatele, ega tegelikult ka investoritele, kelle eesmärk on oma rahalist tulevikku kindlustada.
Pane paika eesmärgid ja ajahorisont
Investeerimisele tuleks läheneda kindla plaaniga. Läbi tasub mõelda, millist tulemust ootad ja kui pikk on ajahorisont investeeringutest saadud kasu realiseerimiseni. Kas soovid koguda raha kodu sissemakseks järgmise paari aasta jooksul või hoopis kasvatada oma vara pensionieaks?
Selge eesmärk aitab valida sobivad investeerimisvahendid ja -strateegia. Lühiajaliste eesmärkide korral võiks eelistada väiksema riskiga investeeringuid, samas kui pikaajaliste puhul võib kaaluda suurema tootlusega instrumente, mis aga toovad kaasa ka suurema riski.
Eestis on mugav investeerimist alustada investeerimiskonto kaudu, läbi mille saab teenitud kasumi edasi investeerida ilma vahepeal igalt kasumlikult tehingult makse maksmata.
Hinda oma riskitaluvust ja vali vastavalt sellele varaklassid, millesse investeerida
Iga investeeringuga kaasneb risk, seega tuleb endale teadvustada, kui palju oled valmis kaotama, kui turg peaks langema. „Kuidas sa end tunneksid, kui kaotad ühtäkki 20-30% oma investeeringutest? Sellest lähtuvalt tasub oma raha paigutamiseks valida varaklass, mis sobib sinu riskitaluvusega,“ soovitab Lember, kelle sõnul kiputakse äris palju oma peas ühte patta panema kardinaalselt erineva riskiprofiiliga instrumente. Teisalt võib ka ühe varaklassi sees riskitase oluliselt varieeruda.
Varaklasside seast on tuntumad näiteks:
Rahaturufondid on rangelt reguleeritud fondid, mis investeerivad lühiajalistesse võlainstrumentidesse ning maksavad igakuiselt intressi.
Võlakirjad on väärtpaberid, millesse investeerides maksab nende emitent sulle intressi kokkulepitud tingimustel, ehk kindlal ajal ning kindlal määral.
Indeksfondid (ETFid) koondavad endasse mitmeid, isegi sadu, ettevõtteid ning ühe investeeringuga investeerid neisse kõigisse korraga; hajutades seeläbi oma portfelli. Indeksfonde leiab kategoriseeritult nii sektori, tegevusala kui palju muu järgi.
Üksikaktsiad annavad osaluse ühes kindlas ettevõttes. Ostes ühe firma aktsiaid, on kogu selle investeeringu väärtus sõltuv antud ettevõtte käekäigust, niisiis peaksid kindlasti enne investeerimist olema kursis ettevõtte finantsnäitajate ja tulevikuplaanidega.
Krüptovaluutad on digitaalsed, detsentraliseeritud valuutad, mille väärtus võib lühiajaliselt palju kõikuda. Krüptovaluutasid saab osta otse krüptobörsilt, aga ka pakendatult traditsioonilisemasse toodetesse nagu börsil kaubeldavad võlainstrumendid (ETN).
“Alustavale investorile võiks hästi sobida madala ja keskmise riskitasemega laiapõhjalised indeksfondid, mis hajutavad riski juba iseenesest. Need koondavad endas sageli mitmesaja erineva ettevõtte aktsiad, seega ei oma üksikute ettevõtete käekäigu muutus üldjuhul hinnale suurt mõju. Mõnevõrra riskantsem – samas mõnele inimtüübile vägagi huvitav, nõudes juba põhjalikumat uurimistööd ja analüüsi – on üksikaktsiatesse investeerimine. Ühe enim riskantse investeeringuna saab välja tuua krüpto, mis vajab ikka väga kõrget riskitaluvust, kuna selle käekäik võib olla äärmiselt ettearvamatu,” selgitab Lember.
Ära jälgi investeeringuid liiga sageli
Lemberi sõnul ei tasu investeeringuid liiga sageli torkimas käia, eriti kui sihiks on võetud pikas plaanis raha kasvatamine. “Loomulikult võid vaadata, mida sinu varad parajasti teevad. Ent see võib tuua kaasa ka ärevusest tehtud rumalaid otsuseid, millega inimesed tihti suudavad võidu lõugade vahelt kaotuse rebida. Näiteks kui turg on parajasti põhjas või vastupidi tipus – võib tekkida soov karjaga kaasa joostes põhjast müüa või tipust osta. Indeksfondide puhul on nende soetamise mõte olla passiivne investor, mitte optimeerida lühiajalisi turukäitumisi,” räägib ta. Ta lisab, et kui eesmärgiks on närvikõdi, tasub piiluda üksikaktsiate või veelgi riskantsemate varaklasside poole.
Investeeringute müümisel tasub mõelda kahele tegurile. Esmalt, kas sinu eesmärgid või ajahorisont on muutunud. Ükskaktsiate puhul tasub hinnata turuolukorda — kas turul on toimunud muudatusi, mis on omakorda mõjutanud sinu esialgset pikaajalist hinnangut ostetud aktsiale. Näiteks võib juhtuda, et ettevõtte, mille aktsiat omad, planeeritud suur laienemine ei saanud teoks, või ilmub turule uus tehnoloogia, mis seniseid ärimudeleid lõhub.
“Indeksifondide puhul tasub müümisele mõelda eelkõige siis kui on eesmärk hakata investorist tarbijaks – ehk soovid raha kasutusele võtta. Kui aga soovid investeeringuid jätkuvalt hoida ja kasvatada, siis indeksfondide puhul tasub investeerida regulaarselt kindel summa sõltumata turuhinnast. Niimoodi maandad riski, et tabad ostuhetkel turu tippu,” võtab Lember kokku.
