Avaleht Reis&Puhkus Elroni rongipark töötab maksimaalse efektiivsusega
Elroni rongipark töötab maksimaalse efektiivsusega

Elroni rongipark töötab maksimaalse efektiivsusega

Elroni rongipark töötab Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul tänaseks maksimaalse efektiivsusega. Kuigi mõnel liinil on ületäitumust, ei ole seda olemasoleva rongipargi, väljumiste ning sõitjate arvu juures võimalik reisijatele nende soovitud määral muuta. Peamine leevendusvõimalus on suurendada rongiparki ning kas selleks on täiendavate vagunite või rongide ostmine, peab näitama meiepoolne analüüs koos tellijaga. Analüüs peab arvestama riigipoolse dotatsiooni ja Elroni teenitava piletitulu mõistlikku suhet – kas see on lisanduvaid kulusid arvestades otstarbekas või mitte.

„Elronile on reisijate mugavus esmatähtis ning loomulikult ei soovi me, et keegi peaks seisma pikki vahemaid püsti – kindlasti mitte,” ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. „Tänaseks oleme saanud Elroni olemasoleva rongipargi võimalusi arvestades tööle maksimaalse efektiivsusega, mis tähendab, et täiendavate väljumiste või pikemate koosseisude lisamiseks vajame juurde uusi ronge, kuigi ka need võimalused on taristu läbilaskevõimet arvestades piiratud. Mõnele üksikule liinile saab lisada täiendava väljumise, kuid reeglina ei oleks see (majanduslikult) mõistlik – saavutatav efekt on väga väike, sest neile reisidele, mida on võimalik lisada, ei jätkuks kindlasti piisavalt reisijad.”

„Loomulikult oleme teadlikud reede- ja pühapäevaõhtuste Viljandi ja Tartu suuna reiside suurest koormusest,” märkis Andrus Ossip. „Samas ei ole meil võimalik inimestele öelda, et hajutage oma reisimist – sõitke tööle teisipäeval ning tulge koju laupäeval – küsimus on objektiivse paratamatuse, mitte Elroni suutmatusega ülerahvastatust vähendada. Nagu Tallinnas on tipptundidel ummikud, on need piltlikult öeldes ka rongides ja raudteel. Me oleme teinud jõupingutusi, et graafikud oleksid sellised, et inimesed saavad oma sõite tipptundidel hajutada, kuid need võimalused on piirväärtuse lähedal. Mitte ainult rongide, vaid ka inimeste sõiduvajaduste ja -harjumuste tõttu.“

„Elronil on Raasikul toimunud rongiõnnetuse tõttu kasutuses endiselt üks neljavaguniline rong vähem – uue rongi täpset saabumisaega me veel öelda ei oska,” märkis Andrus Ossip. „Miks üks või teine koosseis konkreetsele liinile just sellel kellaajal väljub, on keerukas logistiline ülesanne, seda eriti haakes koosseisude kasutamise puhul, sest raudteel ei ole piiramatult manööverdamisruumi. Lisaks sellele, et möödumisvõimalusi pole palju ning raudteel liigub peale reisirongide ka kaubaronge, tuleb raudteed kogu riigi elanikkonna huvides ka regulaarselt kontrollida, hooldada ja remontida. Kõik see seab sõiduplaanile ranged piirid. Lisaks eelnevale on tulenevalt oluliselt suuremast rongide läbisõidust planeerituga võrreldes ka suurem ja pikemaajalisem rongide hooldusvajadus. Hooldused peavad olema tehtud tähtaegselt ning rongide töökindlus ei tohi kannatada.”

„Kuna kogu Eestis algavad töö- ja koolipäevad kella 8 ja 9 vahel hommikul ning lõppevad ka kõigil enam-vähem samal kellaajal, on reeglina rahvarohked kõik hommikused ja õhtused väljumised ning meil ei ole nii palju pikki rongikoosseise, et igale poole jaguks piisavalt, täpsemalt öeldes piiramatult. Kui ronge ja vaguneid oleks tipptundide jaoks mugavalt palju, seisaks nad muul ajal tühjalt ning see oleks pööraselt kallis,” lisas Andrus Ossip. „Ka viiepäevane töönädal on kogu riigis ühtlane ning see tähendab, et reedeõhtused ja pühapäevaõhtused rongid on ekstrapopulaarsed, mis kehtib ka teiste ühistranspordiliikide, nt busside puhul.“

„Kaks korda päevas – nii hommikuste kui ka õhtuste tipptundide ajal on meil loomulikel põhjustel võimsust puudu, muudel aegadel aga pigem piisavalt või üle,” sõnas Andrus Ossip. „Siiski otsime igapäevaselt lisavõimalusi üksikute ülekoormatud väljumiste olukorra täiendavaks leevendamiseks. Eelkõige on lahenduseks täna pikendatud koosseisudega liinide muutmine/ümbertõstmine tingimusel, et ei halveneks teiste liinide sõidumugavus. Nii tõime septembri lõpus liinile täiendavalt elektrirongide väljumisi, mis on haakes ning muutsime mõnede diiselrongide väljumisi, kus kasutame pikendatud rongikoosseise. Töö täiendavate võimaluste otsimisega käib, kuid täiusliku kooskõla reisijate soovide ja võimaluste vahel on tipptundidel ilmselgelt väga keeruline saavutada.”

Eesti Liinirongid AS on kaubamärgi Elron (www.elron.ee) all tegutsev riigile kuuluv ühistranspordiettevõte, mis pakub alates 1. jaanuarist 2014 uute Stadler FLIRT elektri- ja diiselrongidega reisijaveoteenust kõigil Eesti siseriiklikel rongiliinidel. Elron teenindab igapäevaselt üle 200 reisi, kasutades selleks 18 elektrirongi ja 19 diiselrongi. Elron plaanib sellel aastal vedada 5,5 miljonit reisijat. Ettevõttes on 285 töötajat.

Kommentaarid