Avaleht Reis Eksperdid: Ukraina sõda ja kriisid viivad Eesti turismiekspordist 200 miljonit, aga siseturism jätkab kasvu
Eksperdid: Ukraina sõda ja kriisid viivad Eesti turismiekspordist 200 miljonit, aga siseturism jätkab kasvu

Eksperdid: Ukraina sõda ja kriisid viivad Eesti turismiekspordist 200 miljonit, aga siseturism jätkab kasvu

Pärnu kolledži kaasprofessori Anne Roosipõllu ja uurimiskeskuse juhi Ain Hinsbergi hinnangul vähendavad Vene-Ukraina sõda ja muud kriisid Eesti turismieksporti umbes 15% ehk 200 miljoni euro võrra aastas, aga lennupiletite hinnatõus toob siseturismile juba kolmanda kasvusuve.

Ain Hinsbergi sõnul pole venemaalastel enam raha ega praeguse viisakeelu tõttu ka võimalust Eestisse tulla ning sõda Ukrainas hirmutab ka mõningaid Lääne turiste, kes näevad Ida-Euroopat ühe regioonina.

„Vaadates Eesti Panga teenuste ekspordi ja Statistikaameti majutusstatistikat, siis võrreldes kriiside eelse ajaga 2019. aastal võib prognoosida sel aastal turismiekspordi langust suurusjärgus 200 miljonit eurot,” ütles Hinsberg.

„Samal ajal tõstavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid kütuse, lennupiletite ja üldse kaupade hindu, mis paneb Eesti inimesi valima puhkuseks Vahemere asemel juba kolmandat suve kodumaad. Koroonaviirus selgelt taandub ja näiteks kodumajutustel ning maa- ja loodusturismi pakkujatel tuleb ilmselt järjekordne hea hooaeg,” selgitas Hinsberg.

Hinsbergi sõnul viitavad esmased avaldatud analüüsid, et Vene-Ukraina sõja tõttu kahaneb kogu maailma turismiturg vähemalt 10 miljardi USA dollari võrra. „See ei puuduta niivõrd siseturismi, kuivõrd riikide vahel reisimist. Näiteks kruiisiturismi taastumine meil sel suvel ilmselt veel loodetud hoogu sisse ei saa,” kommenteeris uurimiskeskuse juht.

Anne Roosipõllu sõnul võib olukord välisturiste ootavates Tallinna hotellides ja spaades jääda veel mõneks ajaks keeruliseks, aga mujal on pilt tänu siseturismile parem. „Pandeemia ajal kaotas turismimajandus tuhandeid kogenud töötajaid teistele sektoritele, aga Eesti sees on valdkond selgelt kriisist väljumas ja ees ootab ilmselt kvalifitseeritud tööjõu puudus,” ütles Roosipõld.

Roosipõllu sõnul on üle 300 Eesti turismiettevõtte teinud juba tööpakkumisi ka Ukraina põgenikele ja see arv tõenäoliselt kasvab. „Aga kuna nad veel ei oska eesti keelt ja peavad esmalt end sisse seadma, on neist abi ennekõike niiöelda tööampsudeks,” hindas Roosipõld.

Anne Roosipõllu sõnul saab üldistavalt öelda, et Eesti pere rahakotile soodsaim valik on praegu ka patriootlik. „Puhkame Eestis, toetame meie oma ettevõtteid ja inimesi, hoiame raha kodumaal,” ütles Pärnu kolledži kaasprofessor.