Avaleht Ole teadlik Eduka meeskonnamängija ABC
Eduka meeskonnamängija ABC

Eduka meeskonnamängija ABC

Kui hea meeskonnamängija oled sina? Kas trügid tööl iga hinna eest pildile või üritad teiste töö eest tehtud au enesele võtta või oled just vastupidi valmis oma isiklikud huvid meeskonna hea tulemuse nimel tagaplaanile jätma ega muretse liiga palju oma staatuse pärast? KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja, meeskonnatreener ning Ettevõtluskõrgkool Mainor lektor Mats Soomre toob välja eduka meeskonnamängija ABC.

Mats Soomre. Foto: Tiit Tamme

Omadused: kuluta oma energia järjekindlusele, mitte jonnimisele või ignoreerimisele

“Eesti jonn” pole jonnimine, vaid sihikindlus, töökus ja järjekindlus. Jonnimine, kui mõttetu survestamine, pidev eitamine ja vastutöötamine on kokkuvõttes energiakulukas ja stressi tekitav, ega aita midagi mõistlikku saavutada. Sihikindlus ja järjekindlus viivad lõpuks võiduni ja rõõmuhetkedeni.

Sihikindlus ja järjekindlus viivad lõpuks võiduni ja rõõmuhetkedeni.

Mats Soomre. Foto: Tiit Tamme

Töökaaslastega harmoonia ja erimeelsuste lahendamine ehk ennetus

Soomre toob välja, et endast tuleb anda maksimum, et teist poolt päriselt ja sisuliselt mõista. See ei tähenda automaatselt, et oma seisukohtadest tuleb loobuda. „Otsi mõistmist ja kokkulepet, otsi erinevaid variante ja lahendusi. Seda on lihtsam öelda, kui teha ja nõuab korralikku harjutamist. See kõik toob meid sinna, kus seda tüüpi tülid ja emotsioonid on pigem tagajärg, mitte põhjus,“ lausub ta.

Endast tuleb anda maksimum, et teist poolt päriselt ja sisuliselt mõista.

Mats Soomre. Foto: Tiit Tamme

Ideede esitlemine

Soomre sõnab, et uute ideede esitlemise olukorras on inimeste suurim viga oma ideedega liiga tormakalt peale lennata, andmata teisele osapoolele killukestki taustainfot, kuidas selle ideeni jõuti ja miks me seda ideed heaks peame. „Teiste sõnadega öeldes tormab idee autor liiga suure hooga olukorda, mille jaoks teine osapool ei pruugi valmis olla. Kui idee autor tunneb end pahasti, et teine pool ei taha uue ideega kaasa tulla, siis päris tihti tunneb ka teine pool end pahasti, kui järjekordselt tullakse uue ideega toimivat süsteemi muutma. Siit hakkab paistma segaduste algpõhjus – üks tahab pidevalt muuta ja täiendada, teine tahab olemasolevat süsteemi stabiilsena hoida – samas on mõlemal lähenemisel omad plussid, kui neid õigel ajal rakendada,“ selgitab Soomre ja lisab, et inimesed peaksid ennast rohkem kontrollima ja õiget hetke tabama, mitte tormama esimese mõtte peale ideid pakkuma. Inimesed haakuvad ideega oluliselt paremini, kui neile osatakse näidata, kuidas see neile ja kogu süsteemile võib kasulik olla ilma, et olemasolevaid süsteeme maha tehakse. „Ära lenda oma ideega peale olukorras, kus ei olda valmis seda arutama,“ lausub meeskonnatreener.

Uute ideede esitlemise olukorras on inimeste suurim viga oma ideedega liiga tormakalt peale lennata, andmata teisele osapoolele killukestki taustainfot, kuidas selle ideeni jõuti ja miks me seda ideed heaks peame.

Mats Soomre. Foto: Tiit Tamme

Iseenda tutvustus

Soomre selgitab, et kui keegi uurib, kes ta on ja millega tegeleb, oleneb vastus hästi palju sellest, kes küsib ja mis on kontekst. Inimese olemus on mitmetahuline ja -tasandiline ning eri olukorrad toovad meis esile ka erinevad küljed. „Üldjuhul ma soovitan vastates üles lugeda oma tugevused ja alles siis rääkida oma nõrkustest, millele uuesti lisada juurde tugevused, mis aitavad nõrkustega toime tulla. Kogenumad ja enesekindlamad võiksid aga küsijaile rahulikult silma vaadata ning rääkida alustuseks oma nõrkustest – kui kuulajad selle peale ei ehmu, siis jätkata oma tugevustega. Sellisel moel saab alustuseks maha võtta põhjendamatud  ootused, mis inimestel aeg-ajalt teineteise suhtes ikka tekivad,“ soovitab ta.

Tagasisidesta tegevusi juhile

„Inimeste motiveerimine ja tagasisidestamine on klassikalised juhtimistegevused. Kes aga juhti motiveerib ja talle tagasisidet annab? Tema otsene juht!? Võiks ja peaks, aga tõenäoliselt on see harv juhus. Järgi jääb meeskond, kes peaks oma juhti samal moel motiveerima ja tagasisidestama kui juht seda meeskonna suunas teeb,“ ütleb Soomre.

Hoia head keskkonda ehk leia inspireerivad ja toetavad inimesed

Tugi on oluline selleks, et saaksid mõelda, mis valikud veel olemas on. Selleks, et nendele asjadele tähelepanu pöörata, on mõnikord vaja suhelda inimestega nii-öelda oma ringist väljaspool. Näiteks liituda mingi klubiga, külastada loenguid või minna kohtadesse, kus muidu ei käi. See on üks võimalus, kuidas leida inspireerivaid inimesi.

Kuidas saavutada eesmärk?

Ainult järjekindlusest ei pruugi piisata. Vaja on ka leidlikkust! Aja järjekindlalt ja leidlikult oma joont, aga tee seda nii, et inimestele meeldiks sinuga taas kokku saada.

Aja järjekindlalt ja leidlikult oma joont, aga tee seda nii, et inimestele meeldiks sinuga taas kokku saada.

Mats Soomre. Foto: Tiit Tamme

Tehnoloogia aitab kaasa

Soomre toob välja, et hirm selle ees, et tehnoloogia võtab meie töö ära, on tehnoloogia arenguga kogu aeg kaasas käinud. Ta rõhutab, et töökohti mitte ei võeta ära, vaid uus tehnoloogia muudab töö olemust ning loob uusi töökohti, kus on vajalikud uued oskused. Robotid aitavad meil üha rohkem oma tööd kiiremini ja paremini teha. Et tehnoloogiaga sammu pidada, siis soovitab ta tunda huvi uute tehnoloogiate vastu, mitte näha neis vaenlast, vaid abivahendit oma töö paremaks tegemiseks. “Ära võitle vastu, leia võimalusi kaasa mõelda. Uute tehnoloogiate tundma õppimine ja muutustega kaasas käimine käib tänapäeva tööelu juurde,” annab ta nõu ja lisab, et meeskonnad, mis ei ole oma tehnilistes ega koostööoskustes liiga ühekülgsed, suudavad muutustega (sealhulgas ka tehnoloogilistega) paremini ja efektiivsemalt toime tulla.

Skeptilisus on hea

Soomre sõnab, et skeptilisus on väga positiivne, kasulik ja keerukas. Skeptikule ei saa emotsionaalse turundusega peale lennata, vaid ta vajab põhjendusi ja tõestusi. Ta võib uurida, kust informatsioon pärit on, seega uurib infot lähemalt. “Skeptik on ülimalt hea otsustaja, kes teeb asja ratsionaalselt selgeks ega eksi oma otsustega. Skeptik on tegelikult väga huvitav inimene, tal on väga rikkalik sisemaailm, aga ta lihtsalt ei avalda seda teistele niisama,” on ta kindel.

Soomre sõnab, et skeptilisus on väga positiivne, kasulik ja keerukas. Skeptikule ei saa emotsionaalse turundusega peale lennata, vaid ta vajab põhjendusi ja tõestusi.

Mats Soomre. Foto: Tiit Tamme

Edu saavutamine

Et saada hinnatud töötajaks, tuleb mõelda mõlemal rindel. Esimese asjana tuleb teha selgeks, mida te organisatsioonilt ootate, teiseks tuleb määratleda ära, milline roll sobiks teile selles organisatsioonis kõige paremini. Soomre rõhutab, et edu meeskonnas saab alguse eneseteadlikkusest ja teiste mõistmisest. Meeskonnarollid aitavad saavutada vastastikust mõistmist, sest pakuvad ühise keele ja kõigile etendamiseks sobiva rolli. Kui asjad kipuvad untsu minema, leiab meeskonnarollide abil ühise keele lepituseks. Relvastatuna objektiivsete teadmistega enda ja teiste tugevustest ning nõrkustest saate vältida mittemõistmisest tingitud pettumusi ja leevendada plahvatusohtlikke olukordi.

Meelespea!

  • Kuluta oma energia järjekindlusele, mitte jonnimisele või ignoreerimisele.
  • Hoia töökaaslastega harmooniat ja lahenda erimeelsused.
  • Aja järjekindlalt ja leidlikult oma joont.
  • Arvesta, et skeptilisus on väga positiivne, kasulik ja keerukas.
  • Ole avatud ja muutusteks valmis, käi ajaga kaasas.
  • Hoia head keskkonda ehk leia inspireerivad ja toetavad inimesed.
  • Tagasisidesta tegevusi juhile.