Auto varakult ja stressivabalt talvekorda – neid asju peab teadma

Talve tulek on kindel igal aastal. Ometigi üllatavad esimesed külmakraadid autoomanikke ning ikka ja jälle venib autode saba autoremonditöökodade ja autoesinduste uste ees detsembri saabudes pikaks. Kas rehvivahetus on ainuke töö, mis on vaja enne talviste kraadide saabumist ära teha või peaks autoomanik oma sõiduki hea tervise ja turvalisuse huvides ka teistele asjadele tähelepanu pöörama?

Jälle need rehvid

Talveks valmistumisel mõtleb autoomanik eeskätt rehvidele – esiteks võib tee muutuda üleöö libedaks, teiseks reguleerib rehvide kasutamist seadus. “Auto eluea pikendamiseks ja töökindluseks miinuskraadidel tuleb sõidukile siiski rohkem tähelepanu pöörata kui lihtsalt “jooks” välja vahetada,” kinnitab Amservi Järve järelteeninduse juht Ahti Aasala. “Paratamatult mängib temperatuuri langus auto jaoks olulist rolli ja sellega arvestamata jätmine võib jätta autojuhi hätta või tekitada lausa liiklusohtliku olukorra.”

Aasala soovitab alustada talverehvide paigaldamist nende seisukorra hindamisest. Seda eriti siis, kui rehve on kasutatud juba mitu talve. Visuaalselt saab kontrollida väsimusmärke – näiteks, kas rehvi külgedel on pragusid või kas rehv on kulunud ebaühtlaselt. “Rehvitootjad on rehvi kulumise jälgimise üsna lihtsaks teinud – selleks on rehvimustri vahel kulumisribad, mis hakkavad välja paistma siis, kui muster juba üsna kulunud on. Talverehvi sügavus peab olemal vähemalt 3 mm,” ütleb Aasala, kuid lisab, et see on tõepoolest miinimum. “Selleks, et rehvidega kevadeni välja veaks, võiks olla sügavus rohkem kui 3-4 mm.”

Kui talverehvideks on naastrehvid, siis tuleks hinnata ka, kui palju naaste mustris alles on ja kas naelad ulatuvad mustripinnast pisut kõrgemale. Kui mustrist vaatavad üle 25% vastu tühjad augud, tuleks kaaluda uute rehvide soetamist.

Eriline tähelepanu akule

Osa auto talveks ettevalmistamise toiminguid saab teha omanik kodus, kuid leidub töid, mis tasub jätte ekspertide hooleks. Aasala toob näiteks aku vastupidavuse kontrollimise, mida saab teha esindustes ja töökodades. Kuni kolm aastat vana aku puhul ilmselt veel probleeme pole, kuid akude vastupidavus sõltub nii mudelist kui ka kasutamisest. Üldiselt tagab aku pika kestvuse selle pidev laetus.

Aasala lisab, et aku eluiga väheneb kiiresti, kui talvisel ajal teha lühikesi sõite, mille jooksul kulutab auto elektrit, kuid laadimist toimuda ei jõua. Külmakraadid mõjuvad tühjenenud akule halastamatult. Kui käivitades ei jaksa aku korralikult starterit vedada ja aku on selliselt juba mitmeid kordi tühjaks lastud, siis ei pruugi selle täislaadimine enam aidata, sest aku on oma mahtuvuse kaotanud.

Kulunud tulesid saab kaitsta ja taastada

Äsja läksime taas talveajale ja juba kella 16 ajal pärastlõunal läheb hämaraks. Õige pea on valget aega vaid mõni tund päevas. Plastikust autotuled võivad üsna kiiresti tuhmuda, lisanduvad kivitäkked, kriimud, pleekimine ja teised kahjustused. Amservi spetsialisti sõnul muutub autotuleklaas keskkonnamõjude tõttu aastatega matimaks ja tule kasutegur kahaneb üle 50%. “Probleemiks on vanemad, 10-15-aastased sõidukid,“ toob Aasala välja. “Paljudel sellises vanuses sõidukitel on tuled väsinud.”

Tulede kvaliteedi langus avastatakse tavaliselt ülevaatuse ajal. Aasala rahustab autoomanikke, et tuleklaasi kaitsmiseks ja taastamiseks on mitmeid tehnoloogiaid ning enamjaolt pole nähtavuse parandamiseks vaja tuld välja vahetada. “Üks võimalus on plastiktulede taastamise teenus, mille käigus eemaldatakse tuleklaasilt pleekinud kiht, väiksemad kriimud ja täkked ning lisatakse kaitselakk. See annab klaasipinnale kaitse UV-kiirguse ja muude keskkonnamõjude eest ega lase sellel peatselt uuesti tuhmuda. Tulesid on võimalik kaitsta ka spetsiaalse kaitsekilega,” kinnitab Aasala. “Kindlasti tasub teeninduses nõu pidada, sest talvisel ajal on korralikult valgustavad tuled kriitilise tähtsusega.”

Vedelikud külmakindlaks

Püsiva miinuskraadi eel oleks hea kontrollida üle ka erinevad vedelikud. “Kui auto vajab õli- ja õlifiltrivahetust, siis tuleks see enne talve ära teha,” toonitab Aasala. Sobivaima mootoriõli leiab omanik sõiduki käsiraamatust, kuid kindlasti teavad soovitust anda ka teeninduse töötajad. Kütusepaak tasuks talvisel perioodil võimalikult täis hoida, sest see hoiab ära temperatuuride erinevusest sinna tekkiva kondensvee sattumise. Diiselautode omanikel tasuks varakult tankida ka talvise märgistusega kütust.

Samamoodi on talvisel ajal vaja kasutada klaasipuhastuseks sellist vedelikku, mis sobib madalamale temperatuurile. Väga oluline on kontrollida ka jahutusvedelikku, see peab olema samuti külmakindel. Ja lõpuks veel pidurivedelik, sest talvel peame arvestama libedamate teeoludega. “Kui viimasest pidurivedeliku vahetusest on juba 2 või rohkemgi aastat, siis on selle niiskustase arvatavasti juba üle 3% ja vedelik tuleks ohutu sõidu tagamiseks kindlasti vahetada. Pidurivedelikus külmaga hanguv niiskus raskendab pidurdamist,” selgitab Aasala.

Ta tõdeb, et kõige mugavam ja ohutum on jätta talvised ettevalmistused ekspertide hoolde. “Hetkel pole rehvivahetuse järjekorrad veel meeletult pikad ja nädala-kahe jooksul saab töö kenasti tehtud. Samas võib olukord tundidega muutuda ja viimaseid novembripäevi pole mõtet ootama jääda. Piisab sellest, et korraks tulevad korralikud külmakraadid ja maapind püsib juba päev-kaks lumine. See ajab tavaliselt inimesed liikvele ja siis valitseb väikest viisi kaos.”

Kuidas auto turvaliselt ja kontaktivabalt rehvivahetusse viia?

Praegusel keerulisel ajal, kui kontaktide vältimine on rangelt soovitatav, mõtlevad autoesindused välja uusi lahendusi, kuidas kliente riskivabalt teenendada. Nii saavad näiteks Amservi kliendid oma autod iseteeninduskappide abiga teenindusse jätta. Nii Amservi Tähe kui ka Järve esindustes on iseteeninduskapid, kuhu saab auto võtmed jätta. Siiski tuleb kappide kasutamine enne broneerida ja esindusele sellest teada anda.