Rahu nimel! Rahvusparlamendid keskenduvad rahumeelsele kooseksisteerimisele ja sallimatusega võitlemisele
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 146. assamblee tööst, kus sel korral on tähelepanu keskmes parlamentide roll rahumeelse kooseksisteerimise ja kaasavate ühiskondade edendamisel ning sallimatusega võitlemisel.
Suurim väljakutse maailmale on rahu ja demokraatlike väärtuste ning riikide suveräänsuse kaitse
Riigikogu delegatsiooni juht Toomas Kivimägi ütles täna oma peaassambleel peetud kõnes, et suurim väljakutse maailmale on rahu ja demokraatlike väärtuste ning riikide suveräänsuse kaitse. Rääkides Venemaa agressioonisõjast Ukrainas osutas ta, et maailma riigid peavad end veelgi jõulisemalt kehtestama ja tegutsema üheskoos, et agressor ei inspireeriks teisi autoritaarseid riike kasutama samu vahendeid. Kivimägi pöördus oma sõnavõtus ka Hiina poole. „Kui Venemaa mõistab, et enam ei saa arvestada Hiina vaikiva toetusega koos sellest tulenevaga, võib just see olla faktor, mis toob Venemaa maa peale tagasi,” sõnas ta. Kivimägi rõhutas, et kaalul on väärtused, mille eest reeglitel põhinev maailmakord seisab: vabadus, demokraatia, inimõigused ja võrdsus.
Sõja lõpetamiseks Ukrainas on vaja kõikide riikide toetust
IPU Eesti delegatsioon kohtus täna Bahreini esindajatekoja spiikri Ahmed bin Salman Al Musallami ja esimese asespiikri Abdulnabi Salman Ahmediga. Kohtumisel arutati Eesti ja Bahreini parlamentaarse koostöö käivitamist, vastastikku parlamendi sõprusrühmade moodustamist ning Eesti äridelegatsiooni visiiti Bahreini aasta teises pooles. Kivimägi osutas, et sõja lõpetamiseks Ukrainas on vaja kõikide riikide, sh Bahreini toetust. Al Musallam toetas igati rahu saavutamist Ukrainas, meenutades kannatusi ajal, mil Bahrein ise oli sõjas.
Teisipäeval kohtub Eesti delegatsioon koos Läti ja Leedu saadikutega Rootsi delegatsiooniga, et Rootsi initsiatiivil arutada julgeolekuolukorda Läänemere regioonis, Venemaa agressiooni Ukrainas ja NATOga seotud küsimusi.
Assambleel on plaanis vastu võtta resolutsioonid küberrünnakute ja küberkuritegude ohust ülemaailmsele julgeolekule ning parlamentide pingutustest seoses süsiniku tasakaaluga metsades. Erakorralise arutelu keskmes on humanitaarkriisid Afganistanis, Süürias, Jeemenis ja Ukrainas. Resolutsiooni ettepanek esitati 12+ grupi toetusel, kuhu kuulub ka Eesti.
Eestit esindavad 11.–15. märtsini Manamas Bahreinis toimuval Parlamentidevahelise Liidu assambleel IPU Eesti rühma juhatusse kuuluvad president Toomas Kivimägi ning asepresidendid Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul. Assambleel osalevad sajad saadikud umbes 110 parlamendist. Osaleb ka Eesti suursaadik Jaan Reinhold.
- Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 178 liikmesriiki üle kogu maailma. Liiduga on 179. riigina taas ühinemas Libeeria, kelle liikmesus katkes 2011. aastal. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.
