TÄHTEDE POOLE I Tänasest saab kandideerida astronaudiks
31. märtsil avas Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) astronaudiks kandideerimise vooru, mis kestab 28. maini. Esmakordselt saavad kandideerida Eesti kodanikud.
Kandidaat peab olema mõne ESA liikmesriigi kodanik, omama vähemalt magistrikraadi, soovitavalt inseneriteaduste, loodusteaduste, infotehnoloogia või meditsiini valdkonnas ja oskama väga hästi inglise keelt. Teiste keelte oskus tuleb kasuks.
Viimati otsis ESA uusi astronaute 11 aastat tagasi ja siis ei olnud Eesti veel ESA liige. Erinevalt eelmisest korrast otsitakse nüüd kahte tüüpi astronaute. Esiteks karjääriastronaudid, kes võetakse ESA-sse tööle ja osalevad mitmetel kauakestvatel missioonidel – miks mitte ka Kuule ja kaugemalegi. Teiseks projektiastronaudid, kes moodustavad nn astronautide reservi ja saavad sobiva missiooni korral kutse tulla ESA-sse tööle, käia kosmoses ja täita näiteks konkreetne ülesanne maalähedasel orbiidil. Karjääriastronaute valitakse kuni kuus ja projektiastronaute kuni 20.
Valituks osutunud läbivad aastaid kestva treeningprogrammi. Kõik algab baastreeningust, kus õpitakse näiteks kosmosesüsteemide ja masinate kohta, aga ka vene keelt ja ellujäämisoskusi. Sealhulgas ka kolmenädalane treening, mis viiakse läbi koopas, et simuleerida astronaudi elukutse juurde käivat isolatsiooni. Meeskond peab koopas piiratud varustusega, väga täpselt kõiki eeskirju silmas pidades täitma erinevaid teaduslikke ülesandeid.
Kui põhioskused on omandatud, keskendutakse juba konkreetsemate ülesannete täitmisele, näiteks kuidas mingeid kindlaid katseid kosmoses läbi viia või kosmosejaama tehnikat hooldada.
EAS-i Eesti kosmosebüroo on Eesti kosmosevaldkonna ettevõtluse arendaja ning Eesti ja ESA vaheliste suhete hoidja. „Pakume Eesti ettevõtetele võimalust osaleda ESA hangetel ja täita tellimusi. Näiteks on kosmoseagentuuri usalduse võitnud meie IT-ettevõtted: Proekspert arendab tehisintellekti kasutamist satelliitide eluea pikendamiseks ja Guardtime on loonud plokiahela rakenduse kosmoseandmete terviklikkuse tagamiseks,“ ütles Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras, kelle sõnul avab selline koostöö ettevõtetele uusi ärivõimalusi kõrgtehnoloogiat loovatel turgudel.
Lisaks ettevõtete toetamisele vahendab Eesti Kosmosebüroo ka ESA karjäärivõimalusi, nii stažeerimiseks kui ka töötamiseks. ESA-s töötab praegu kümmekond eestlast, neist pooled stažööridena.
ESA loodi 1975. aastal, et kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmosesse tehtavad investeeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele. ESA-l on 22 liikmesriiki. Eesti liitus ESA-ga aastal 2015.
