VÄGIVALLA EEST LASUB VASTUTUS VÄGIVALLATSEJAL! Ära kannata lähisuhtevägivalla all!
Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses.
Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda.
Rünnakut kodus või väljaspool seda käsitatakse kriminaalkuriteona. Sageli tunneb ohver end rünnakus süüdi olevat ja seetõttu on tal raske sellest rääkida. Kuid tuleb meeles pidada, et leplik kannatamine ei ole lahendus.
Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver?
- Kui oht on nö käegakatsutav, kutsu politsei. Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii iseenda kui oma lapsed perevägivalla kordumisest tulevikus.
- Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan – kuhu minna ja kuidas.
- Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik. Otstarbekas oleks pakkida hädavajalikud asjad ja varuda piisavalt raha. Need asjad võiksid jätta sõbra juurde või oma töökohta.
- Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub.
- Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
- Pea päevikut – märgi kuupäevaliselt üles sulle tehtud vägivallateod ja ähvardused.
- Säilita ja kogu tõendusmaterjali – hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms.
Lähenemiskeeld
Lähisuhtevägivalla all kannatanul on võimalik oma eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks kohaldada lähenemiskeeldu. Kaitset vajav isik võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist, eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
Lapsed lähisuhtevägivallas
On suur tõenäosus, et vägivallatsejaga koos elavad lapsed näevad pealt vägivalda ja on toimuvast vägivallast rohkem teadlikud, kui nende vanemad arvata oskavad.
Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi.
Lisaks vägivalla pealtnägemisega kaasneb lastel ka otsene oht langeda ise füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks.
Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver?
On üsna tõenäoline, et see inimene tunneb end üksildase ja hirmununa. Oluline on ära tunda märgid, mis viitavad vägivaldsele lähisuhtele ja olla toeks ning abiks.
Sageli on sellele inimesele suureks kergenduseks juba see, kui ta saab oma mure südamelt ära rääkida. Arvesta sellega, et sa võid olla esimene inimene, kellele ta üldse on julgenud oma probleemist rääkida.
- KUULA
- VÄLJENDA MURET
- TOETA
- JULGUSTA
Kuidas olukorda muuta?
Perevägivald on kuritegu, millega tegeleb politsei. Politseile tuleb teatada igast juhtumist. Kui avalikustad vägivallatseja teod, võib lahendiks olla kriminaalasja alustamine ja süüdlase karistamine ning olukorra lahenemine.
OLULINE
Palju on inimesi, kes avalikustavad lähisuhtevalla alles siis, kui see on kestnud pikka aega. Kuid kannatada ei ole mõtet.
Pöördu abi saamiseks politsei, sotsiaaltöötaja või ohvriabitöötaja poole kohe, kui sind on ähvardatud või rünnatud.
VÄGIVALLA EEST LASUB VASTUTUS VÄGIVALLATSEJAL!
Lühinumber 1492 – Üleriigiline tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistel.
Kasulikud lingid
- Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik: telefon 53332627 e-post: naistetugikeskus@hot.ee; http://www.naistetugikeskus.eu/
- Järvamaa Naiste Tugikeskus: telefon 58133755 e-post: jarvanaistekeskus@gmail.com; www.jarvanaistetugi.ee
- Läänemaa Naiste Tugikeskus: telefon 5042300 e-post: laanenaistetugi@gmail.com; www.laanenaistetugi.ee
- Jõgevamaa Naiste Tugikeskus: telefon 58600170 e-post: jogevamaanaistetugikeskus@gmail.com; www.jogevanaistetugi.ee
- Pärnu Naiste Varjupaik: telefon 53981620 või 53650260 e-post: parnunaistevarjupaik@hot.ee; www.naistevarjupaik.ee
- Raplamaa Naiste Tugikeskus: telefon 53365027 e-post: raplavarjupaik@gmail.com; www.raplanaistetugi.ee
- Tallinna Naiste Kriisikodu: telefon 5264697 e-post: Tallinn@naisteabi.ee; www.naisteabi.ee
- Valgamaa Naiste Tugikeskus: telefon 53032544 e-post: info@valganaistevarjupaik.ee; www.valganaistevarjupaik.ee
- Viljandimaa Naiste Tugikeskus: telefon 58050535 e-post: viljandinaistevarjupaik@gmail.com; www.viljandinaistetugi.eu
- Virumaa Naiste Tugikeskus: telefon 56297745; e-post: virunaistekeskus@gmail.com; www.virunaistetugi.ee
- Võrumaa Naiste Tugikeskus: telefon 5283615; e-post: vorunaistevarjupaik@gmail.com; www.vorunaistetugi.ee
- Lastekaitse Liit
- Ohvriabi
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
