Kuigi energia ja kaupade hinnad tõusevad, saavad inimesed igapäevakuludelt kokku hoida, säästes paari nutika nipiga nii raha kui loodust. Teeme Ära Sihtasutuse kogukonnajuht Susanne Ennok jagab soovitusi, kuidas säästa raha ja ühtlasi tekitada vähem prügi.
Ära osta plastpudelis jooke
Plastpudelisse pandud tavaline joogivesi maksab Eestis vähemalt 200 korda rohkem kui kraanist võetud vesi. Lisaks pudeli pandiraha, mille saab tagasi, aga lihtsam on ühekordset pudelit mitte osta. Samuti kulutab veepudelite transport tarbetult energiat ja kurnab loodust. Parem on kasutada oma veepudelit ja juua kraanivett.
Osta toitu kord nädalas
2021. aastal viskasid eestimaalased ära üle 60 miljoni euro väärtuses toitu, mis oli külmkappi seisma jäänud. Sisuliselt viskasime raha ära. Toitu läheb vähem raisku, kui planeerida toidukorrad ette ja osta toitu kord nädalas. Sageli on toit pakitud plastikusse ja poes kasutatakse ühekordseid kilekotte. Harvem poes käies säästame nii raha kui tekitame vähem prügi.
Tee ise süüa
Paljud on harjunud aeg-ajalt valmistoitu tellima. See on mugav, aga oluliselt kallim kui ise kodus süüa teha. Samuti tekitab see rohkem prügi. Täna Eestis enamasti ei töödelda toidupakendeid ümber, vaid põletatakse ära. Seega kallist valmistoitu tellides maksame kinni ka plastiku, mis seejärel lihtsalt ahju aetakse.
Osta turult ja oma karbiga
Ilmselt kõik vangutame aeg-ajalt pead, kui viskame jälle ära hunniku poest ostetud toidu pakendeid. Niimoodi tekitame Eestisse mõttetult prügi juurde. Samuti raiskame raha kaks korda, kõigepealt pakendile ja siis prügi äraveole. Paljusid toiduaineid on märksa odavam osta turult. Kui kasutada selleks oma kotti ja karpi, tekib vähem prügi. Ka poodi tasub kaasa võtta puu- ja juurviljade jaoks oma kott, sest aina rohkemad poed küsivad kilekottide eest raha. Jättes kilekotiprügi tekitamata, säästame ka raha.
Ära osta papist kohvitopsi
Eestimaalased viskavad iga aasta prügikasti üle 40 miljoni kuumajoogitopsi, mis maksavad kokku üle 15 miljoni euro. Selle raha saaksime lihtsalt kokku hoida. Paljud ei tea, et ühekordsed kohvitopsid pole tegelikult lagunevast papist, vaid nende sees on kile, mis teeb ümbertöötlemise sisuliselt võimatuks. Samal ajal müüvad mitmed kohvikud ja tanklaketid kohvi oma topsi 10-20% odavamalt. Nii saab regulaarne kohvijooja säästa aastas kuni 120 eurot. Veel odavam on muidugi juua kohvi kodus.
Pakendite ja raha raiskamine väheneb samm-sammult nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus. Susanne Ennoki sõnul on plaanis 2026. aastaks vähendadada oluliselt ühekordsete pakendite kasutust, järk-järgult tulevad asemele korduskasutuslahendused nagu täna toimiv panditaara süsteem ning Euroopa Liit toetab Eesti ettevõtteid muutuste elluviimisel miljonite eurodega. “Aga igaüks saab juba täna mõelda oma tegevused läbi ja säästa samal ajal nii Eesti loodust kui oma raha,” ütles Teeme Ära Sihtasutuse ekspert.
