Tartu Ülikooli uuring: Eesti koolinoorte stress vähenes Vaikuseminutite programmiga
Vaikuseminutite programmi mõju uuris kaheteistkümnes Eesti koolis Tartu Ülikooli uurimisgrupp (Kristel Põder, Kenn Konstabel, Teri Talpsep). Uuringus osales rohkem kui 700 õpilast ja 300 õpetajat, kellest osa olid juhuvalimi alusel kontrollgrupis.
Üks suurimaid mindfulness-tüüpi uuringuid
“See on valimi poolest maailma üks suurimaid mindfulness-tüüpi kooliprogrammide uuringuid ning eriline ja väärtuslik ka selle poolest, et vereproovide kaudu sai objektiivselt määrata füsioloogilise stressitaseme,” selgitas Vaikuseminutite tegevjuht Nelli Jung.
Teadusuuringuid tehakse teadveloleku (mindfulness’i) teemal igal aastal ja üha rohkem. See uuring väärib kindlasti esiletõstmist, sest lisaks arvestatavale valimile oli ka vereproovidest stressitaseme määramise viis küllaltki uuenduslik ja täpne. Kortisooli jt steroidhormoonide tase veres annab täpse info füsioloogilise stressitaseme kohta, sest küsimustikele vastamist võib mõjutada näiteks vastajate suutlikkus oma stressitaset hinnata ja hetkeolukorda ausalt tunnistada. Vereanalüüsid annavad aga objektiivse info.
“Kõige märkimisväärsem tulemus on, et Vaikuseminutite programmis osalenud noorte stressi ja kurnatuse tase oli pärast uuringut oluliselt väiksem kui kontrollgrupis. Lisaks vähenesid Vaikuseminutite harjutusi teinud lastel ärevuse ja paanikahoogude sümptomid, kui harjutusi tehti kavakindlalt,” lisas Nelli Jung.
Uuringus tuli huvitava asjaoluna välja, et kui tavaliselt kasvab sügisel koolinoorte kurnatus, siis Vaikuseminutite harjutusi praktiseerinud noortel kurnatuse tase ei tõusnud. Oluline erinevus kahe grupi kurnatuse tasemes oli alles isegi 3 kuud hiljem, kui uuringu raames tehtud harjutuste programm oli ammu lõppenud.
Vaikuseminutite noortekursusest
Harjutusi tehti koolipäeva jooksul kolm korda, üks kord kestis 3-5 minutit ning need olid põimitud koolitundide sisse. Reeglina viidi harjutused läbi tunni alguses ning siis mindi tavapärase tunniga edasi. Kontrollgrupp sai iga päev sama palju aega puhkamiseks.
Harjutuste tegemine tähendas pausi ja infomürast väljumist, võimaldades ajul puhata ja end nö maha laadida. Samas õppisid noored harjutuste kaudu oma tähelepanu juhtima ja hajevil mõtetega toime tulema, nii et neil oli lihtsam keskenduda.
Noortekursus sisaldas ka iganädalasi arutelutunde, kus noored said endas toimuvat paremini tundma õppida (aju, emotsioonid, mõtted, stress, suhted, teadlikud valikud) ning seostada neid oma elus aktuaalsete teemade ja probleemidega. “Ka igapäevaste harjutustega arendatakse oskust endas toimuvat märgata ja oma enesetunnet ise mõjutada. See on vajalik oskus vaimse tervise edendamisel ja probleemide ennetamisel,” lisas Nelli Jung.
Tartu Ülikooli uuring Vaikuseminutite programmi mõju kohta tõendab, et süsteemne teadveloleku harjutuste tegemine aitab kaasa koolinoorte ja õpetajate stressi ja kurnatuse leevendamisele ja ennetamisele.
MTÜ Vaikuseminutid missioon on õpetada praktilisi ja tõenduspõhiseid oskusi enda emotsioonide, stressi ja keskendumisega hästi toime tulemiseks läbi teadveloleku metoodika. Selleks korraldatakse õppekursusi eri sihtgruppidele ning toetatakse oskuste arengut ka läbi digilahenduste, praktiliste materjalide ja kursuste järeltoe.
Vaikuseminutite meeskond koondab teadveloleku eksperte, sh psühholooge, terapeute, coach’e jne, kes on juba üle kuue aasta panustanud, et ühiskonnas kasutataks üha rohkem praktilisi oskusi oma psühholoogilise heaolu toetamiseks. Selle nimel teeme koostööd partneritega nagu Eesti Perearstide Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Tervise Arengu Instituut: Tervise ja heaolu edendamise keskus, Tartu Ülikool: peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, vaimse tervise valdkonna organisatsioonide võrgustik VATEK jne
