SÕBRAGA KINNO! Filmisoovitused! Mida kinno vaatama minna?
Käes on sõbrakuu ja juba uuel nädalal tähistame me armastust ja sõprust. Kas pole ilus võtta vahel lihtsalt aeg lihtsalt ja öelda lähedastele, et nad on meile kallid, vaadata armsamale otsa ja jäädagi vaatama nii, et aeg peatuks? Kas pole hea, et hoiame elu ja oleme loonud uusi traditsioone, mis elu kiirrongilt vahelduseks maha aitavad astuda ning mõelda, mis siis ikkagi on elus oluline? Kas oluline on raha, karjäär, kiire elutempoga ühes kohast teise tormamine, et ikka kõik listis olevad tegevused jõuaks maha kriipsutada või ehk on oluline elada hetkes ja nautida meile kingitud aega lähedaste seltsis?
Soovin Sulle, armas lugeja, imelist sõbrakuud ja võta päriselt aega oma sõbra ning oma kallimate jaoks. Jagan sinuga kahte kvaliteetfilmisoovitust, millest mõlemast on midagi õppida. Ja miks mitte, vii sõber kingituseks kinno ja arutage hiljem teetassi taga, milliseid õppetunde filmid teile pakkusid.
Tõsielufilm, mis avab zen-budismi väravad
Dokumentaalfilm “Vaikusesse kõnd” jälgib zen-budistlike munkade ja nunnade kogukonda, kes on pühendanud oma elu täieliku ärksuseni jõudmisele – ja seda vietnamlasest õpetaja Thích Nhất Hạnhi käe all. “Ärksameelsus aitab meil õppida oma elusid süvitsi elama. Nii me ei raiska enda elu,” ütleb filmis Thích Nhất Hạnh. “Minevikku enam ei ole ja tulevikku veel ei ole. On ainult käesolev hetk.”
Kolme aasta jooksul Prantsusmaal ja USA-s jäädvustatud meditatiivne linateos heidab pilgu vägagi eripärasesse maailma, kus kloostrielanikud oma tõelise mina ja eksistentsi sügava mõistmiseni jõuavad. Kohati peaaegu et mängufilmiliku pildikvaliteediga ekraniseeringule loeb kaadritagust teksti Benedict Cumberbath. “Ma teadsin juba väiksest saati, et tõe leidmine pole sama, mis õnne leidmine. Sa ihkad näha tõde, aga kui oled seda kord näinud, ei saa enam kannatust vältida. Muul juhul pole sa üldse midagi näinud,” kõlavad Cumberbathi sugestiivse häälega vaatajani toodud mõtted. Film jõuab kinodesse alates 16. veebruarist.
Itaalia suhtekomöödia „Naine ja mees“ aitab vastassugupoolt mõista
“Naine ja mees” toob vaatajate ette emotsionaalsetes äärmustes viskleva Itaalia stiilis loo, mis on täis “karp lahti”- situatsioonikoomikat, homeerilist naeru ja ahastamapanevalt idiootlikke olukordi.
Brutaalselt kahemõtteline keelekasutus kompab peaaegu et ekraanikeelu piire. Pole ka ime, sest kihva läinud eksperimendi järel leiab geniaalne neurokirurg Andrea – see on Itaalias mehenimi – end oma naise, Sofia kehast. Ja vastupidi. Vahetusse läinud elud, olemused, teadvused, rollimudelid ja suhted põimuvad lahtiharutamatusse umbsõlme. Ja “mina olen sina oled mina” muutub skisofreeniliseks argipäevarutiiniks.
Juba niigi lahutuse suunas triiviv abielu pingestub viimase piirini, kuni nad armuvad taas – Sofia e Andrea. Sest nad on ju naine ja mees. Film linastus Eestis 9. veebruaril.
