Siseministeerium jätkab ohuteavituse süsteemi arendamist
Crevexi õppusel testiti elanike teavitamist ohust SMSi, sireenide ning esimest korda ka tele- ja raadioeetri abil. Tagasisideuuring näitas, et suurem jagu sõnumi saajatest mõistis teksti ja käitumisjuhiseid. Sireene kuulnud vastajatest enamik tundis ära ohusireeni, kuid vaid pooled teadsid, et varjuda tuleb siseruumidesse.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim avaldas heameelt, et suurõppusel oli võimalik kogu ohuteavituse süsteem läbi katsetada. „Sireene ja teavitust raadio- ning tele-eetris testisime selliselt esimest korda. Reaalne kogemus ja tagasisideuuring andis meile väärtuslikku infot, kus on lüngad, millega tegelema peame,“ märkis Räim.
„Sireene ja teavitust raadio- ning tele-eetris testisime selliselt esimest korda. Reaalne kogemus ja tagasisideuuring andis meile väärtuslikku infot, kus on lüngad, millega tegelema peame.“
„Kindlasti tuleb tõsta teadlikkust, mida teha sireeni häiret kuuldes – üürgavatest sireenidest pole kasu, kui inimesed ei tea, kuidas käituda. Kindlasti ei tohiks joosta õue, vaid varju tuleb otsida siseruumides. Sel aastal saavad paika 100 sireenikomplekti 22 asulas ja Päästeamet võtab prioriteediks elanike varjumise teemal koolitamise,“ lisas asekantsler.
Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas rõhutas, et sireenide eesmärk on teavitada ohualas õues viibivaid inimesi. „Saime tagasisidet, et sireene polnud hästi siseruumidesse kosta. See aga polegi eesmärk, sest vastasel juhul oleks heli õues väljakannatamatult vali. Vajadusest varjuda siseruumidesse tulebki eelkõige teavitada inimesi, kes viibivad parasjagu väljas.“
Sireenide eesmärk on teavitada ohualas õues viibivaid inimesi.
Luht-Kallas täiendas, et mõningast segadust tekitas ka asukohapõhine ohuteavituse SMS, mille said kõik inimesed, kelle telefonid viibisid õppuse kestel ohualas. „Ohuteavituse saamine sõltus sellest, millist mobiilside masti konkreetne telefon parasjagu kasutas. Seetõttu võisid teavituse saada ka ohualast pisut eemal viibivad mobiiltelefonid. Ohu korral on aga mõistlik teavitada pigem laiemalt kui kitsamas alas,“ selgitas nõunik.
Esimest korda testiti koostöös ERRi ja Leviraga ohuteavituse kuvamist otse-eetris tele- ja autoraadio ekraanil. 64-tähemärgi pikkust sõnumit kuvati FM-raadiotes Vikerraadio sagedusel, digiraadio puhul Klassikaraadio sagedusel ning teles ETV ja ETV+ kanalites.
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Erik Roose sõnul jõudis otse-eetri ohuteavitus ligikaudu 35 000 televaataja ja 4000 raadiokuulajani. „Crevexi õppus kinnitas, et rahvusringhääling on kriisiolukordades teavitamiseks valmis. Tänu õppusele oleme organisatsioonis ohuteavituse protseduurid praktikas läbi teinud ja sarnaste ühisharjutustega saame jätkata ka edaspidi, et kriisideks võimalikult hästi valmis olla,“ ütles Roose.
Veebiküsimustikus andis tagasiside kokku 572 vastajat. Pea pooled vastanutest olid vanuserühmas 25-44 eluaastat, noorim tagasiside andja oli aga 11- ja vanim 84-aastane. Tagasisideuuringu kokkuvõttega saab tutvuda Siseministeeriumi kodulehel. Ohuteavitust testiti Crevexil koostöös Eesti Rahvusringhäälingu, Levira, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse, hoiatuslahendusi loova ettevõtte Everbridge’i, Häirekeskuse, Päästeameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja Siseministeeriumiga.
