Raha kaob käest? Nipid kulutamistuhinast vabanemiseks
Läbimõtlemata kulutuste tegemine on inimmõistusele paraku omane, aga teadlike sammudega saab oma aju n-ö ümber programmeerida, mis võib anda isegi keskmise palga juures iga kuu üle 100 euro säästu, soovitab Finora Panga analüütik Kenri Tops. Finora Panga analüütiku Kenri Topsi sõnul on finantsplaneerimine väga tähtis ja sealjuures kõige olulisem on mõelda oma raha juhtimisest realistlikult, inimmõistuse nõrkusi arvestades.
“Inimene ei ole Exceli tabel. Motiveeritud hetkel langetatud otsus, et nüüd ma hakkan säästma, tihti ei anna tulemusi. Meie aju tõmbub mõnusate elamuste poole ning spontaanne tarbimine paraku pakub seda. Eks ole paljud meist ju ise märganud, et ostlemisrännak poodides tekitab mõnusa tunde,” nentis Tops.
Inimene ei ole Exceli tabel. Motiveeritud hetkel langetatud otsus, et nüüd ma hakkan säästma, tihti ei anna tulemusi.
Finantsspetsialisti kinnitusel ei ole reaalne loota, et inimene suudaks iga oma otsust pidevalt jälgida ja kontrollida. “Seetõttu tasub panna oma elus paika mõned lihtsad, aga kindlad süsteemid, mis aitavad emotsioonidest üle olla ja kulutamist vähendada,” soovitas asjatundja.
Tasub panna oma elus paika mõned lihtsad, aga kindlad süsteemid, mis aitavad emotsioonidest üle olla ja kulutamist vähendada.
Finora Panga analüütik tõi välja kolm konkreetset n-ö häkki, mida igaüks saaks oma elus kasutada, et vähem kulutada ja rohkem säästa.
Tööta, mõeldes homsele – aga kuluta nagu eile
Tuntud soovitus palgatõusu saamiseks kõlab, et töösse tuleks suhtuda mitte pelgalt nii, nagu seda nõuab praegune amet, vaid nii, nagu sul juba oleks käes ametikoht, kuhu tahad järgmiseks läbi murda. Tasub võtta rohkem vastutust, mõelda töö paremini korraldamises kaasa ja olla tööandjale rohkem partner kui alluv.
Tasub võtta rohkem vastutust, mõelda töö paremini korraldamises kaasa ja olla tööandjale rohkem partner kui alluv.
See ongi üks headest viisidest, kuidas pürgida suurema sissetuleku poole. Aga raha kulutades tasub teadlikult mõelda täpselt vastupidi – kulutada sama vähe, nagu oli võimalik näiteks aasta või kaks tagasi. See tähendab, et isegi kui palk on vahepeal tõusnud ja näiteks uut telefoni ostes põhimõtteliselt saaks endale lubada ka kallimat mudelit, tasub ikkagi piirduda sellisega, mis oleks mahtunud eelarvesse ka varem. Niimoodi muutub üldine soovitus, et tuleks elada alla oma võimete, konkreetseks – kas ma saanuks seda osta ka aasta tagasi? Kui ei, siis jäägu see kulutus tegemata.
See tähendab, et isegi kui palk on vahepeal tõusnud ja näiteks uut telefoni ostes põhimõtteliselt saaks endale lubada ka kallimat mudelit, tasub ikkagi piirduda sellisega, mis oleks mahtunud eelarvesse ka varem.
Kehtesta kulutamisvaba päev – ja siis nädal
Levinud rahatarkuse soovituse kohaselt tuleks kulutusi ette planeerida ja vältida hetke ajel impulssostude tegemist. Aga kuidas seda päriselt igapäevaelus rakendada?
Lihtne viis on panna paika, et ühel kindlal päeval nädalas raha lihtsalt ei kuluta – mitte sentigi. See võib olla näiteks kuluvaba kolmapäev – vajaliku saab ju teistel päevadel ära osta. Ka näiteks lõunasöögi saab kodust kaasa võtta, mis on ühtlasi nii odavam kui ilmselt ka tervislikum.
Lihtne viis on panna paika, et ühel kindlal päeval nädalas raha lihtsalt ei kuluta – mitte sentigi.
Mõne aja möödudes saab kulutamisvabasid päevi järjest lisada. Miks ei võiks neid olla nädalas kolm – või lõpuks ka kuus? Niimoodi on võimalik ennast samm-sammult harjutada kulutusi planeerima, mis ilmselt toob kaasa ka nende vähenemise.
Rakenda “rahata rõõmu reeglit”
Kuna meid tabab pidevalt kõikvõimalike teenuste ja toodete turundus, on loomulik, et puhkehetkede sisustamisel kipume mõtlema, mida võiks osta või kuhu tasulisse kohta minna. Kuidas neid kulutusi nutikalt vähendada?
Endale rõõmude keelamine võib toimida raha kokkuhoiu võttena tõelise kriisi korral ja lühikest aega – aga see ei ole jätkusuutlik. Hea strateegia on hoopis mõelda: milline tasuta (või odavam) tegevus pakuks mulle samavõrd rõõmu?
Endale rõõmude keelamine võib toimida raha kokkuhoiu võttena tõelise kriisi korral ja lühikest aega – aga see ei ole jätkusuutlik.
Näiteks, kas kodune filmiõhtu poleks sama tore kui kinoskäik? Kas sõpradega kordamööda üksteisel külas käimine poleks sama tore kui pubis või kohvikus istumine? Tihti tahame minna kodust välja, et saada isiklikku vaba aega. See võib kujuneda aga üsna kulukaks. Oma vajadustest tasub teiste pereliikmetega avatult rääkida – ja näiteks kokku leppida, et kord nädalas on kummalgi lapsevanemal oma õhtu, mil ta saab segamatult näiteks lugeda või seriaali vaadata.
Ka füüsilist keskkonnavahetust saab teha lisakuluta – värskendust ja vaheldust annab kasvõi pikem jalutuskäik, miks mitte koos kodust termosesse kaasa tehtud tee ja telefonist kõrvaklappi mängiva huvitava podcast’iga.
Kenri Tops lisas veel, et tõhusamalt säästes tasub kohe ka mõelda, kuidas kasvõi osa kokkuhoitud rahast investeerida. “Arusaadav, et raskel ajal võib säästmine olla vajalik puhtalt ots-otsaga kokkutulekuks. Aga kasvõi 10 euro kaupa tasub igaühel hakata liikuma ka raha kasvatamise ehk investeerimise poole. Vähemalt pensioni III samba ja ka järgmisest aastast tekkiva II samba vabatahtliku kasvatamise võimalused võiks ära kasutada,” soovitas Finora Panga analüütik.
