Samsungi tellitud uuringu järgi hoiavad Eesti inimesed oma külmkappides eelkõige kiiresti riknevaid tooteid ning seepärast vahetub suurem osa külmkapi sisust kõigest nädalaga. Kiiresti riknevad toidud suurendavad aga võimalust, et külmkappi tekib halb lõhn ja see püsib isegi peale riknenud toidu eemaldamist. Kuidas saada lahti halvast lõhnast külmkapis?
Samsungi tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et tervelt 82% protsendi Eesti inimeste külmkappide sisu püsib värskena maksimaalselt üks nädal ning 42% küsitletute tooted seisavad külmkapis kõigest paar päeva. Riikide võrdluses eelistavad eestlased oma külmkappi täita rohkem värskete toodetega, erinevalt Leedu ja Läti inimestest.
Kiiresti riknevad tooted tähendavad aga ka suuremat võimalust, et midagi läheb halvaks juba külmikus. Tihti jääb halb aroom püsima ka peale kapinurka peitunud hallitava juustutüki eemaldamist ja vahel ei saagi aru millest halb lõhn tekib. Mida sellistel juhtudel teha?
Samsung Eesti koduseadmete valdkonna tootekoolitaja Alari Pennar selgitas, et üheks põhjuseks võib just vanemate külmikute puhul olla see, et külmikus olev plastik on halva lõhna n-ö endasse imenud ja seepärast jääb hais püsima ka peale toote eemaldamist. „Uuematel külmikutel on olemas juba sisse ehitatud õhutus- ja värskendussüsteemid, mis selle probleemiga tegelevad, aga ise saab kaasa aidata näiteks söögisooda topsikese külmikusse paigutamisega. Sooda imeb halvad lõhnad endasse ja saavutate kiiremini hästi lõhnava külmiku. Sarnaselt aitab ka näiteks jahvatatud kohv,“ lausus Pennar.
Ta lisas, et probleemide ennetamiseks tasuks kindlasti jälgida, kuhu erinevad tooted külmkapis paigutada ja kuhu on toiduainete asukohad külmikus planeeritud. Külmkappide tootjad ise on külmikuid arendades pööranud tähelepanu just sellele, kuidas seal olevad tooted võimalikult kaua värsked püsiksid. Eriti arvestades ka üha suurenevaid külmkappe. „Näiteks Samsungi enda uued Space Max tehnoloogiaga külmikud mahutavad rohkem, kuigi väljast on nad sama suured. Uued materjalid võimaldavad lihtsalt õhemate seintega külmikuid ehitada,“ märkis Pennar.
Suurema koguse toiduainete värskena hoidmiseks on enamusel külmikutel olemas näiteks eraldi sektsioon või sahtel, kus on reguleeritud temperatuur- ja õhuniiskus just värskete toiduainete nagu juur- ja puuviljade jaoks. Tavapäraselt on sellistes sahtlites värskuse hoidmiseks õhuniiskus 50% juures ja Samsungi Fresh+ sahtli puhul isegi 70-80% juures. Selline kõrge niiskuse tase võib aga saada ka üheks halva lõhna allikaks, kui seda piisavalt ei puhastata – tihti koguneb just nende sahtlite põhja (või alla) jääke või toorainete vedelikke, mis võivad hallitama minna. Seega tuleks seda sahtlit just eriti puhtana hoida.
Värskete toorainete sahtel on enamasti külmiku alumises osas kahel põhjusel – esiteks on seal temperatuur madalam, aga teiseks vähendab see võimalust, et midagi võib sealt teiste toiduainete peale tilkuda. Nimelt tuleks halva lõhna vältimiseks jälgida ka seda, et valmistoidud oleksid tooretest alati eraldatud ja pigem nii, et valmistoidud oleksid üleval ja toored alumistel riiulitel. See vähendab võimalust, et toorainetelt tilgub midagi valmistoidule, pannes ka selle kiiremini riknema.
Kõiki asju ei tasugi külmikus hoida. Teatud viljad on n-ö gaaside väljastajad, näiteks avokaado, banaan, nektariin, virsik, pirn, ploom ja tomat. Pannes need kokku teiste viljadega külmkapis võib see ka teiste viljade riknemist kiirendada. Seega võiks neid vilju võimalusel mitte üldse külmikus hoida.
