Millega peaks kontoritöötaja suvel rattaga tööl käies arvestama?
Jalgrattaga tööle sõitmine säästab ühelt poolt keskkonda, teisalt võib see olla palju mugavam ja kiirem liikumisviis kui auto. Millega tuleks aga kontoritöötajal arvestada, kui ta otsustab ühel palaval suvepäeval kondimootori kasuks?
„Tallinnas sõidab igapäevaselt jalgrattaga mitu korda vähem inimesi kui üle lahe Helsingis. Amsterdamist ja Kopenhaagenist pole aga üldse mõtet rääkida. Samas on jalgratta eelistamine suvisel ajal Eestiski vägagi mõistlik, kuna sadulas olles ei pea muretsema kütusekulu, ummikute ega parkimiskoha pärast,“ ütles ERGO sõidukikindlustuse riskijuht Mikko Pilt.
Pilt tõi välja, et koroonaajal kasvas jalgrataste müük nii Eestis kui ka välismaal hüppeliselt, kuna inimesed vältisid ühistransporti ja tahtsid rohkem värskes õhus liikuda. „Ehkki Eesti inimesed on ajalooliselt väga autousku, annavad rataste kasvanud müüginumbrid lootust, et alternatiivse liikumisvahendina tõstab pead just jalgratas, mis saastab linnakeskkonda tunduvalt vähem,“ märkis Pilt.
ERGO sõidukindlustuse juht tõi välja, et jalgrattaga hommikul tööle sõitmine lööb pea värskeks ja annab kogu päevaks hea energia. „Siiski on mõned aspektid, mida tuleks iseäranis algajal jalgratturil silmas pidada. Seda selleks, et jõuda kontorisse õigeaegselt, turvaliselt ja nii, et kolleegid sinust päeva jooksul eemale ei hoiaks,“ sõnas ta.
Millega peaks kontoritöötaja suvel rattaga tööl käies arvestama?
- Õige riietus. Riietus sõltub peamiselt tööle sõidetava distantsi pikkusest, tempost ja temperatuurist. Kui kontor asub 15-20 kilomeetri kaugusel, tempo on kõrge ja ilm palav, ei tasu samade riietega otse koosolekule minna. Kui aga distants on lühem, alla 5 kilomeetri ja sõidutempo rahulik, pole ilmselt probleemi veeta tööpäev samade riietega. Hoolimata sellest, kas oled mugavas pintsakus või spordidressides, tuleb alati kanda kiivrit. Paha ei tee ka veidi erksam riietus, et olla teistele liiklejatele paremini nähtav.
- Õige kott. Arvuti, dokumentide ja muu vajaliku transportimiseks võib esmapilgul kõige paremini sobida seljakott. Samas tekitab see selja peale tihtilugu suure higise laigu. Kui riided lähevad nagunii vahetusse, pole see suur probleem. Kui aga jätkad päeva samade riietega, võib mõelda näiteks rattakoti soetamise peale, mille saab kinnitada kas raami või pakiraami külge.
- Pesemisvõimalus. Kui oled kontorisse jõudmiseks läbinud pika vahemaa ja keel on vestil, tuleks end kindlasti puhtaks pesta. Kui see võimalus on olemas, on kõik hästi. Ära unusta siis ka puhtaid riideid! Kui aga kontoris dušši pole, tuleks sõita rahulikuma tempoga. Vahepeal piisab ka sellest, et end lihtsalt märgade lappidega üle käia ja riided vahetada. Aitab ka see, kui käia vahetult enne sadulasse asumist kodus duši all, sest värske higi haiseb vähem.
- Aja planeerimine. Kui elad kontorist kaugel, 15-20 kilomeetrit eemal, tuleb arvestada, et jalgrattaga tööle jõudmine võtab rohkem aega kui autoga. Seetõttu tuleks enne teele asumist peas marsruut läbi mõelda ja varem sõitu alustada. Kasuks tuleb ka see, kui vabal päeval teekond läbi harjutada – nii tunned raja iseärasusi ja tead, kaua sõit umbes aega võtab.
- Ootamatused. Paraku on Eesti liikluskultuuris kuningas auto, mitte jalgratas. Seetõttu tuleb jalgrattaga liigeldes valmis olla ootamatusteks, isegi ebamugavusteks. Näiteks peab arvestama, et alati ei saa sõita rahulikult jalgrattarajal, vaid tuleb sõeluda autode ja busside vahel. Järgmisel hetkel oled aga kõnniteel ja pead arvestama jalakäijatega. Pane tähele ka äärekivisid, sest Eestis puuduvad tihti sujuvad maha- ja pealesõidud.
- Vargad. Jalgrattavarguste arv on Eestis tõusuteel. Seetõttu mõtle hoolega läbi, kus sa jalgratast hoiad ja millist lukku kasutad. Võimalusel eelista tavalise kaabelluku asemel alati kas kett-lukku või U-lukku, mida on tunduvalt raskem lahti murda. Lisaks pargi ratas avalikku rahvarohkesse kohta, sest seal on vargal keerulisem tegutseda.
- Rattakontroll. Enne teele asumist veendu, et ratas suudaks sind viia turvaliselt punktist A punkti B. Tee kerge ülevaatus, kontrolli, et rehvid oleks täis pumbatud, kett õlitatud ja pidurid töökorras. Olenevalt teekonna pikkusest võid kaasas kanda lihtsamaid tööriistu, näiteks pumpa, mõnda kuuskant- ja lehtvõtit, mis aitavad tee peal kergemad probleemid kõrvaldada.
- Ole nähtav. Kindlasti tuleb jalgratas varustada helkurite ning esi- ja tagatuledega, seda eriti pimedamal ajal. Samas võivad tuled põleda ka valgel ajal, sest nii oled sa teistele liiklejatele paremini nähtav.
ERGO pakub ka sel suvel asendusauto asemel jalgratast, mis jääb autoomanikule päriseks. Jalgratta saavad valida ERGO kaskokindlustuse kliendid, kelle auto on õnnetuse järel remondis vähemalt viis päeva.
Möödunud suvel valis iga viies ERGO klient asendusauto asemel jalgratta. Kui keskmiselt sõidetakse asendusautoga 50 kilomeetrit päevas, siis ainuüksi tänu nendele autoomanikele, kes valisid eelmisel suvel asendusauto asemel jalgratta, säästeti auto remondiperioodil kokku suisa 3750 kilomeetrit. See omakorda tähendab, et õhku paisati ligi 480 kilo vähem süsinikdioksiidi.
