Lihavõtete eel: Põnevaid fakte kohupiimast!

Nii nagu värvitud munad, kuulub lihavõttepühade juurde ka kohupiimakook või pasha. Kuna kohupiim on üks lihavõtete tunnuselemente tutvustab Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektor Nele Jõemaa fakte, mida inimesed enamasti kohupiima kohta ei tea.

Kohupiim on Ida-Euroopa päritolu ja läänes seda täpselt samal kujul pigem ei leia, kuigi kohupiima sarnaseid tooteid valmistatakse piimast pea üle kogu maailma.

Ajalooliselt on kohupiim olnud kasutusel Lõuna- ja Kagu-Eestis, eriti Setumaal, teistesse Eesti piirkondadesse jõudis see alles 19. sajandi lõpus. Algselt valmistati kohupiima kas ahjus, pliidil või saunalaval kuumutades. Hiljem hakati tegema ka küpsetamata kohupiima, hapendades. Esimesed kohupiimatoitude retseptid ilmusid eestikeelsetes kokaraamatutes 19. sajandi lõpus.

Pasha ehk traditsiooniline õigeusklike lihavõtteroog jõudis Eestisse vene köögi vahendusel ja levis laiemalt alates 19. sajandi lõpust kokaraamatute vahendusel. 1920. aastatel võeti pasha Eestis omaks üldlevinud lihavõtteroana. Sellest ajast saadik on Eestis söödud alati kõige rohkem kohupiima ära just kevadeti. Pashat valmistatakse nii toore kui küpsetatuna, lisaks kohupiimale on peamisteks komponentideks muna, vahukoor ning vastavalt maitsele kas pähklid, kuivatatud marjad, marmelaad või sukaad.

Ka tänapäeva kohupiim on säilitusainetest prii ja valmistatud puhtast Eesti piimast, aga esiemade moel seda enam ei valmistata. Traditsioonilise kohupiima valmimine on ka moodsa masinavärgiga üsna keerukas protsess – hapendatud piima kuumutatakse madalal kuumusel ning mahlaste kohupiimaterade säilitamiseks tuleb sõmeral kohupiimal vadak kohupiimast välja pressida.

Kui Eestis tehakse kohupiimast enamasti kooke, magustoite ja küpsetisi ning armastatuim on vanillikohupiim, siis mujal maailmas kasutatakse kohupiima analooge vähemalt sama palju soolaste toitude valmistamiseks. Näiteks Poolas on populaarsed kohupiimatäidisega pelmeenid ehk pierogisid ja Indias valmistatakse kohupiimast palju erinevaid roogi, millest üks tuntumaid on Dahi aloo ehk kohupiimakastmes kartulid.

Üldiselt teatakse, et kohupiim on hea valguallikas – traditsioonilise sõmera kohupiima valgusisaldus jääb 14-18 protsendi vahemikku. Valgud on olulisteks organismi ehitusallikateks ning kohupiimas on need organismile kergesti omastatavas vahekorras. Vähem teatakse, et kohupiimast saab ka vajalikke mineraale ja vitamiine. Kaltsium täidab rolli luutiheduse, vererõhu ja kolesterooli normis püsimise juures. Fosfor aitab kaasa organismi energiavahetuses osalemisel, aju ja kesknärvisüsteemi töös ning B-grupi vitamiinide aktiveerimisel.

Kooresest traditsioonilisest kohupiimast saab ka rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Need omakorda aitavad organismil paremini omandada kohupiimas rohkelt leiduvat kaltsiumi. A-vitamiini kutsutakse iluvitamiiniks, see aitab ennetada kortsude teket. E-vitamiinil on tähtis roll rasvade ainevahetuse reguleerimisel. D-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, aitab tasakaalustada vererõhku ning ennetab kevadväsimust.

Kohupiim on küll teada ja tuntud toidulaualt, aga seda kasutatakse ka näiteks siseviimistluses. Paljudes Eesti kodudeski on seintel oma valmistatud, loodussõbralik ja põneva iseloomuga kaseiinvärv, mille peamisteks komponentideks on kohupiim, booraks või lubi, vesi ja värvimuld. Kohupiimavärvi puhul on oluline teada, et seda valmistatakse minimaalse rasvasisaldusega kohupiimast.