Kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks?
Praegusel ajastul on nutitelefonid meie igapäevasteks kaaslasteks ning ka lapsed satuvad aina nooremas eas ekraanide lummusesse. Uuringud näitavad, et meie järeltulijad veedavad nutiseadmetes soovitatust kauem aega, kuid ekraaniaja piiramise funktsioonid ja avatud suhtlus lapsega võimaldavad teda nutisõltlase saatusest päästa.
Soovitatav ekraaniaeg on väiksem, kui arvame
Teadlaste sõnul ei ole kuni kaheaastaseid lapsi üldse soovitatav nutiseadmetega kokku viia. Koolieelikutele on sobivaks kasutusajaks kuni 30 minutit päevas ning kooliealistel lastel on soovitatav maksimaalne nutiseadmete ekraaniaeg kuni kaks tundi päevas.
Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaku sõnul kasvab uuringute järgi vanusega ka ekraanide ees veedetav aeg. Eestis 2018. aasta suvel läbi viidud rahvusvahelise küsitlusuuringu EU Kids Online andmetest nähtub, et vanemad lapsed veedavad nii tavalisel koolipäeval kui ka nädalavahetusel nutiseadmete kaudu internetis rohkem aega kui 9-12 aastased. 15-17 aastastest on tavalisel koolipäeval 4-5 tundi internetis 28% lastest, seevastu 9-10 aastastest veedab sama kaua aega internetis kõigest 7%.
Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina ütles, et kõikide nutiseadmete kasutamise puhul võiks jälgida mõõdukuse piiri. “See kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta, nutitelefonidel on palju kasutuseesmärke, kuid on oluline, et inimene ennast virtuaalmaailma ära ei kaotaks,” sõnas Mishina.
Vaatamata sellele veedavad inimesed siiski palju aega ekraanide ees, seega vähim, mida lapse tervise vaatenurgast teha saab, on valida kõige silmasõbralikuma ekraaniga seade. „Üks ohtlikumaid faktoreid on sinine valgus, mis võib silmades tekitada pöördumatuid kahjusid ja põhjustada unehäireid. Seega telefoni valimisel tasub jälgida vastavaid sertifikaate (näiteks TÜV Rheinland) ja eelistada telefoni, mille ekraanilt on sinine valgus välja filtreeritud,“ ütles Mishina.
Kas mu laps on nutisõltlane?
“Enne kui lapsi nutisõltlasteks sildistada, tuleks küsida, mis on need tegevused, mida lapsed digiseadmetes teevad, millele nad kulutavad kõige enam aega, mis olukordades kasutus toimub ning millal ja kui kaua seal aega veedetakse,” ütles Siibak.
Siibaku sõnul on nutiseadmed niivõrd multifunktsionaalsed, pakuvad palju erinevaid võimalusi erinevate vajaduste rahuldamiseks. Seega tõik, et inimene nutiseadmeid palju kasutab, ei pruugi tingimata tähendada, et tal on nutisõltuvus.
Lisaks suhtlusvõimalustele ja meelelahutusele on digiseadmed ja internet muutunud oluliseks õppeprotsessi osaks.
Appi tulevad ekraaniaja piirangud
Jekaterina Mishina sõnul on enamikes telefonides sisseehitatud ekraaniaja piiramise funktsioon. “See võimaldab lapse nutitelefonile määrata lubatud päevase kasutusaja või ajavahemikud, mille täitudes enam valitud funktsioone kasutada ei saa. Helistamine ja muu hädavajalik jääb loomulikult avatuks,” ütles ta.
Laste nutiseadmes kuluvat aega ei pea Siibaku hinnangul tingimata käskude ja keeldudega reguleerima hakkama. Eelkõige ongi lapsevanemal vaja aktiivselt sekkuda ja olla kursis sellega, millega tema laps internetis tegeleb ja probleemide korral tegutseda. Siibaku sõnul võiksid lapsevanemad hea seista ka selle eest, et lapsel on igapäevaselt erinevaid tegevusi, millega oma aega sisustada.
Tema sõnul nähtub EU Kids Online uuringutulemuste pinnal, et viimastel aastatel on kasvanud nende lapsevanemate arv, kes kasutavad lapse internetitegevuse jälgimiseks erinevate rakenduste abi, ehk tegelevad lapse internetikasutuse tehnilise vahendamisega – 2018. aastal kasutas 37% uuringus osalenud vanemast vähemalt ühte kolmest tehnilise piirangu meetodist (vs 2010 oli selliseid vanemaid 16%).
