Kas teadsid, et 10 kilogrammist köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani
2023. aastast on Eestis kohustuslik koguda biojäätmeid liigiti ning hiljuti valmis tehas, mis suudab kodustest biojäätmetest toota gaasi. Sellest, kas kilekotid ja munakoored biojäätmetes panevad tõepoolest moodsa tehnoloogia seisma, räägib tehase arendusjuht Kalle Grents.
„Eestis on omajagu biogaasitehaseid, kuid EKT Ecobio tehas on hetkel esimene ja ainus, mis suudab vastu võtta ning töödelda kodumajapidamistest kogutud biojäätmeid. Just sel eesmärgil ongi tehas disainitud ja ehitatud ning seetõttu suudetakse tootmisprotsessis eemaldada ka võõrised, millest gaasi teha ei saa,“ ütles tehase arendusjuht Kalle Grents.
Grents rõhutas, et uues tehases on spetsiaalsed seadmed, et eemaldada biojäätmete hulgast kõik kilekotid või muud pakendid juba enne kääritusprotsessi: seadmed avavad kotid, eraldavad need jäätmetest, pigistavad tühjaks ja kuivaks, ühtlasi eemaldatakse ka võimalikud muud võõrised, näiteks plastkarbid, oksad, klaasikillud, kivid, kondid ja munakoored.
Kuidas köögijäätmeid nutikalt koguda?
Grentsi sõnul muudavad õigesti kogutud biojäätmed aga tehase töö kiiremaks ning efektiivsemaks. „Ideaalne variant on see kui inimene kogub kodused biojäätmed lihtsalt anumasse või ämbrisse ja valab need maja juures asuvasse biojäätmete konteinerisse – nii on keskkonnale kindlasti kõige väiksem koormus juba seetõttu, et kilekotid jäävad tootmata.“
„Paari-kolme päevaga ei jõua biojäätmete ämber köögis ka mingit lõhna levitama hakata ning selle põhja võib panna tühja munakarbi, et konteinerisse valamine oleks veelgi mugavam. Kes soovib, saab muidugi soetada ka spetsiaalse filtrite ja kaanega kogumisanuma. Näiteks Tallinnas on linnaosad elanikele jaganud tasuta selliseid biojäätmete anumaid,“ lisas Grents.
Biolagunev, komposteeruv või „tavaline“ kilekott?
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole komposteeruvate või biolagunevate kilekottide kasutamine biojäätmete puhul mõistlik. „Biolagunevad ja komposteeruvad vooderduskotid ei ole kuidagi „rohelisemad“ – tihti hakkavad need väikesteks tükkideks lagunema juba konteineris seistes ning neid on seetõttu masinatel isegi keerulisem biojäätmetest eemaldada, sest püüda tuleb tükke, mitte üht suurt kotti,“ selgitas Kalle Grents.
„Teine äärmus on kilekotid, mis on mõeldud raskeid esemeid kandma, näiteks toidupoodide kilekotid või läbipaistmatud prügikotid – need on liiga tugevad ning masinatel on ka neid keerulisem avada ja eemaldada. Samuti on läbipaistmatud kotid ohu märk jäätmevedajale ükskõik millises liigiti kogutud jäätmete konteineris, sest kottide sisu pole võimalik tuvastada ning nii võib jääda ka konteiner tühjendamata,“ lisas Grents.
„Kui üldse biojäätmete puhul kotte kasutada, siis paberist või võimalikult läbipaistvaid ja õhukesi kilekotte, sest need saavad masinad kõige paremini lahti ja eemaldatud. Tegelikult ei vaja biojäätmed aga üldse kotte – oma aiamaalegi komposti pannes ei kaeva ju keegi sinna sisse kilekotte, et suuremat saaki saada,“ selgitas Kalle Grents.
EKT Ecobio tehasest
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–40 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.
10 kilogrammist köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga. Ecobio suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, mida tuuakse kokku üle Eesti.
- Maardu biogaasitehase toodangut hakatakse kütusena kasutama Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna gaasibussi. EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib Maardu tehase gaasi TLT tanklatesse.
