KAS TEADSID? 6 fakti Eesti kinnisvara kohta
Kas tead, milline on Eesti kõige kõrgem kinnisvaraobjekt või kui palju kortereid on Eesti suurimas kortermajas? Kinnisvara24 portaal paneb koostöös heade uudiste portaaliga kinnisvarahuviliste teadmised proovile nende 6 huvitava faktiga.
Eesti esimene pilvelõhkuja asub Vabaduse väljakul
Aastal 1931 valminud seitsmekorruseline kivist maja oli selle aja Tallinna madalate puumajade vahel ennenägematuks vaatepildiks. Endist Eestimaa Kinnitus-Aktsia-Seltsi maja tuntakse täna Tallinna Linnavalitsuse esindushoonena. Kinnisvara24 turundusjuhi Martin Matsbergi sõnul võtsid hoonest hiljem eeskuju arhitektid ja projekteerijad, kes rajasid Vabaduse väljaku äärde uusi kõrghooneid, näiteks Kunstihoone, hotell Palace ja Tallinna Pank.
Tallinna suurim linnaosa on Kesklinn, elanikke on kõige rohkem aga Lasnamäel
Tallinn on koduks ligi kolmandikule Eesti elanikest, kes jaotuvad 8 linnaosa ja 159 km² suuruse ala peale. Kõige suuremas linnaosas Kesklinnas, mis hõlmab lausa viiendiku Tallinna pindalast, elab aga ligi kaks korda vähem inimesi kui Lasnamäel, mis on pindalalt veidi väiksem.
Matsbergi sõnul näitab kesklinna suurust ka portaali statistika – Kesklinna kuulutused moodustavad kõigist Tallinna pakkumistest pea 30 protsenti. „Hetkel on Tallinna kesklinnas saadaval üle 700 müügi- või üüripakkumise, seda on kõvasti rohkem kui teistes linnaosades. Kesklinna kinnisvara on kallim, mis muudab müügiperioodi pikemaks ja seetõttu ripuvad kuulutused portaalis pikema ajaperioodi vältel.“
Tallinna kõige pisem linnaosa on Mustamäe
Vaid 8,15 ruutmeetri suurune Mustamäe on Kesklinna linnaosast ligi neli korda väiksem.
Elanike arvult on Mustamäe aga Lasnamäe järel teisel kohal, mahutades üle seitsmendiku Tallinna elanikest. Suurt elanikkonda kinnitab ka Kinnisvara24 statistika, mis näitab, et vabu kortereid ja maju on Mustamäel vähe. „Tallinna linnaosadest on aktiivseid pakkumisi Mustamäel kõige vähem – sealsed kuulutused moodustavad vaid 9 protsenti kõigist Tallinna pakkumistest,“ tõi Matsberg välja.
Kõrgeim ehitis asub Kesk-Eestis
Paljudel tuleb Eesti kõrgeima ehitisena esimesena mõttesse Tallinna Teletorn, aga tegelikult on Eesti kõige kõrgem ehitis 1993. aastal valminud 349,5 meetri kõrgune Koeru telemast, mis on endiselt kasutusel tele-, raadio- ja mobiilsidemastina. Järgnevad 347-meetrine Valgejärve telemast ja alles seejärel 314-meetrine Tallinna Teletorn.
Martin Matsbergi sõnul pole enamik Eesti kõrgemate ehitiste edetabeli tippu kuuluvatest hoonetest eluruumid. „Lisaks erinevais Eesti paigus asuvatele tele- ja raadiomastidele on üle 50-meetriste ehitiste edetabeli tipus Narva, Iru, Kristiine ja Mustamäe soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnad, aga ka Oleviste kirik. Kõrgeim hotell on Tallinnas asuv Swissôtel Tallinn ja kõrgeim elamu 2007. aastal valminud kaksiktorn Maakri kvartalis Tornimäel, mis on mõlemad 117-meetrised.“
Eesti suurimas kortermajas on üle 300 korteri
1994. aastal valmis Eesti suurim kortermaja, misasub Lasnamäel, Paasiku tänaval. See oli viimane nõukogudeaegne kooperatiiv, kus iga elanik sai korteri ehitada vastavalt oma soovidele. Üheksakorruselises U-kujulises hiidmajas on 324 korterit, mis on koduks enam kui 700 inimesele, kuid hetkel ei müü ega paku väljaüürimiseks oma korterit kinnisvaraportaalis neist keegi.
Üle 80% eestlastest on oma kodu omanikeks
Eurostati andmetel elab oma kodus keskmiselt 70% Euroopa populatsioonist ja üürikodus vaid 30%. Eestis on koduomanike protsent Euroopa keskmisest märgatavalt kõrgem, moodustades pea 82% kõigist elanikest. Kõige suurem on kinnisvara omamise protsent Rumeenias, kus elab üürikodudes vaid 4% populatsioonist.
