Kärbi, korista ja väeta! Need aiatööd tuleks kohe ette võtta
Ilm näitab piskuhaaval kevadist palet ja lumest priiks saanud aed januneb nobedate näppude järele. K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets toob välja, millised aiatööd saab kohe ette võtta, et mitte kuhjata kõike kibekiiresse maikuusse.
Õues kärbi, korista ja väeta
Märtsikuine terav päike ja viimastelt lumeviiludelt peegeldav valgus kujutab suurt ohtu igihaljatele rododendronitele, pukspuudele ja ebaküpressidele ja elupuudele. Neid tuleks kaitsta päikesepõletuse eest spetsiaalse varjutuskangaga.
Lillepeenrad võiks kohe pärast lume sulamist puhastada kuivanud vartest ja panna peenrale juurde värsket kompostimulda. Kui sügisel jäid marjapõõsad ja viljapuud lõikamata, tuleks seda nüüd kohe kevade hakul teha. Ühtlasi võiks julgelt ära lõigata kõik murdunud, kuivanud ja vigastatud oksad, keskendudes seejuures võra taastamisele. Kevadel võib piirata ka hekke ning lõigata viinapuid, millelt võiks eemaldada nõrgad ja peenikesed võrsed. Küll ei tasu veel niipea kärpida muru – sellel võiks lasta rahus tärgata, tugevaks saada, pisut üle kasvada ja kõige varem maikuus niita.
Aprillikuu on juba sobilik ka viljapuude ja –põõsaste, hekkide ning sibullillede väetamiseks. Kevadel on taimede väetisevajadus suur, väetis peab olema lämmastikurikas, et soodustada taimede tärkamist ja kasvu. Võimalusel võiks vältida universaalväetisi ning valida igale taimele sobilik turgutus. Puude, põõsaste ja lillede väetamise kõrval ei tasu unustada ka muru, mis vajab samuti toitaineid. Kompostikasti sisu võiks läbi kaevata, et kiirendada taimejääkide kõdunemist, kui kompost on valmis, võiks selle kohe väetisena kasutusele võtta.
Istutustöödeks tuleb jälgida hoolikalt ilma. Kui aprillikuus on maapind täielikult sulanud ja soe saanud külmast võitu, siis võib istutada viljapuid, põõsaid ja hekitaimi.
Märtsis või aprillis võiks üle vaadata ka kasvuhoone seisukorra, see korralikult desinfitseerida ja vajadusel tuua taimedele uus meelepärane mullakate.
Toas pane taimed võrsuma
Märtsi lõpus võiks panna aluse ka suvisele köögiviljasaagile ehk seemned toas mulda pista ja taimed maikuuks ette kasvatada.
Taimede ettekasvatamise põhieeldusteks on toitainerikas muld, piisav valgus ja soojus ning korralik kastmine. Kütmata külm veranda ega kelder ettekasvatuseks ei sobi, valida tuleks soojemapoolne
Külvianumateks võib valida käepäraseid karpe ja kaste, tähtis on, et need oleksid puhtad. Desinfitseerimata anumad on heaks kasvulavaks nii hallitusele kui seentele. Samuti peab olema ettekasvatusmuld puhas ja kvaliteetne ning soe ja kohev. Enamik taimi tahavad mulla sisse ka turvast.
Seemneid valides tuleks läbi mõelda, millist saaki suvel ja sügisel soovitakse noppida, aga lisaks võiks vaadata pakendilt seemnete säilivusaega ja seda, et pakend oleks terve. Ka kasvutingimusi võiks jälgida, sest näiteks tomatit leidub kümnetes variatsioonides – on soojalembesemaid ja ainult kasvuhoonesse sobivad, aga ka neid, mis eelistavad kasvada avamaal või terrassipotis.
Seemned tuleks mulda panna ükshaaval, mitte pakist kallates. Idanemise kiirendamiseks võiks anumad katta õhukese kilega, nii saab hoida ühtlast temperatuuri ja niiskust. Kui seemned hakkavad võrsuma, võib kile ära võtta. Kui taimehakatisi saab liiga tihedalt, võiks väiksemad välja noppida, et tugevamatel oleks rohkem kasvuvõimekust.
Eraldi pottidesse võib istutada umbes 10-sentimeetrised taimed. Istutamisel peab jätma taimele mõnusalt kasvuruumi. Kui piisavalt ruumi ei jäeta, tuleb kasvu ajal taimi harvendama hakata.
Taimede õue ümberistutamiseni on veel palju aega. Sellega ei tasu kiirustada ega lasta end ära petta esimestest soojadest nädalatest, rahulikult võib oodata maikuu teist poolt. Enne välitingimustesse
