HUVITAVAD FAKTID JÕULUDE KOHTA! Seitse huvitavat fakti jõulude kohta
Rikkalikult kaetud laua ümber kogunenud pere ja sõbrad, kõik rõõmsa elevusega jõuluvana tulekut ja kingitusi ootamas – milline imearmas kujutluspilt!
Kuid olgem ausad: pikisilmi jõulude ootamine on raske ülesanne. Võib-olla saame selle lihtsamaks teha, pakkudes lugemiseks seitset huvitavat fakti aasta kõige rõõmurohkema päeva kohta.
Fakt nr 1: jõulud on mitmevärvilised
Jõule võib seostada (ja tavaliselt seda tehaksegi) paljude imeilusate värvidega: valge, mis meenutab jõulude ajal maad katvat lund, kui meil vähegi õnne on, punane tähistab armastust ja rõõmu meie südames, kodusoojust ja sukki-sokke, mis endasse kannatamatult kingitusi ootavad, roheline sümboliseerib kauneid jõulupuid ja kaunistusi, lisaks hõbe ja kuld kingitustest, mida oma kallitele kingime. Kuid ametlikke jõuluvärve on tegelikult ainult kolm: punane, mis sümboliseerib Jeesuse verd, roheline, mis tähistab igihalja puu alati kestvat elu, ja kuld, mis on kingituste ja headuse sümbol.
Fakt nr 2: jõule tähistatakse paljudel eri viisidel
Esiteks pärinevad jõulud kristlikust usupühast, kuid tänapäeval tähistatakse neid sageli ka ilmaliku pühana. Teiseks tähistatakse maailma eri paigus jõule väga erinevalt, oma uskumuste ja traditsioonide kohaselt. Võiks ju arvata, et ainus asi, mis on kõigi jõulupühade tähistamise kommetes ja viisides sama, on kuupäev – 25. detsember –, kuid isegi see ei pea paika. Näiteks tähistavad kirikud, mis kasutavad veel Juliuse kalendrit, jõule hoopis 7. jaanuaril.
Fakt nr 3: keda tänada jõulupuu eest
Kui läheme tagasi sinna, kust algas komme jõulupuu püsti panna, tuleks seda ilusat puud kutsuda „Tannenbaum”, „Weihnachtsbaum” või „Christbaum” – kas oskad arvata, kus nii räägitakse? Saksamaal muidugi ja sakslased olid tõesti esimesed, kes 15. ja 16. sajandil metsast puu koju tassisid ja selle jõulude auks ära ehtisid.
Fakt nr 4: esimesed jõulupuu ehted olid tõesti erilised
Ei, mitte kodus küpsetatud maiustused ega ka lihtsad puust nikerdatud või paberist lõigatud ehted. Aga mis siis ometi? Vihje annab Inglise vanasõna: üks _______ päevas hoiab arsti eemal! Just, need olid õunad: rohelised, punased, kollased ja mõnikord kahjuks ka pruunid sellise lihtsa tõsiasja tõttu, et nende söödavate kuuseehete eluiga oli väga lühike ja pärast mõnepäevast jõulupuul rippumist hakkasin õunad tasapisi mädanema…
Fakt nr 5: üle laia lageda…
Mis on su kõigi aegade kõige armsam jõululaul? Raske öelda, eks ole? Fantastilisi laule, mille hulgast valida, on nii palju… kuid suure osa maailma jaoks on lemmikjõululauluks alati „Aisakellad” (inglise keeles „Jingle Bells”). Kas teadsid, et see laul on rohkem kui 150 aastat vana ja see on kirjutatud USAs? Ei? Aga kas teadsid, et seesama „Jingle Bells” anti eetrisse isegi kosmoses?
Fakt nr 6: jõuluvana ei ole mitte alati olnud habemik
Ei, kaugel sellest: tema habe on „kõigest” 150-aastane ja seda kujutas esmakordselt Saksa-Ameerika karikaturist Thomas Mast. Muidugi on ka varasemaid kirjeldusi habemega mehest, kes inimestele kingitusi toob, kuid Masti karikatuur oli see, mis muutis jõuluvana enamikus riikides populaarseks just sellise välimusega, nagu me tänapäeval harjunud oleme.
Fakt nr 7: jõulupühad – kas me üldse tähistame jõule õigel päeval?
Ingliskeelne sõna „Christmas” on lühend „Kristuse missast”, mida peetakse 25. detsembril (suures osas maailmast) Jeesus Kristuse sünni auks. Kuid mitmed ajaloolased väidavad, et 25. detsember ei pruugi olla üldse Jeesuse tõeline sünnipäev. Lihtne tõsiasi on see, et me lihtsalt ei tea täpselt, millal Jeesus sündis. Praegu laialdaselt tunnustatud kuupäev pandi paika 4. sajandil m.a.j ilmselt sellepärast, et see langes kokku kahe varasema pühaga: paganlike Mithra (Mitra) ja Saturnaalia pidustustega.
Allikas: Dormeo
