HEA TEADA! Milliseid on riigi kuritegevusvastased prioriteedid?

Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministi Laulasmaa kohtumisel. Hiljem on prioriteete mõnevõrra muudetud, kehtivad prioriteedid kinnitati 26. märtsil 2013.

Lähtudes Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2018 ning vajadusest seada politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, peavad justiitsminister ja siseminister politsei ja prokuratuuri ühisteks prioriteetideks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega:

1. alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaal-kuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;
2. perevägivald, eelkõige korduv vägivald;
3. organiseeritud ja raske peitkuritegevus, esmajärjekorras:
3.1. korruptsioonikuritegevus,
3.2. narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimelistele uimastitele ja alaealistele suunatud kuritegevus,
3.3. suure kahjuga majanduskuritegevus,
3.4. inimkaubandus,

pöörates sealjuures tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küberruumis toime pandud kuritegudele.

Justiitsminister ja siseminister hindavad korrapäraselt prioriteetide mõju ning lepivad kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks.

Allikas: Kriminaalpoliitika.ee