Eestlased koguvad usinalt lastele tulevikuks raha
Kui üks esimesi lapse tulevikuga seotud toiminguid peale tema sündi on lasteaiakoha taotlemine, siis üha tähtsamaks peavad vanemad ka võimalikult varakult lapse tulevikuks raha kogumist.
LHV statistika näitab, et aina enam eelistavad lapsevanemad tavalise kogumise asemel raha lapse tulevikuks hoopis investeerida ja teha seda võimalikult varakult. LHV jaepanganduse juhi Annika Goroško sõnul saab seda selgitada eelkõige üldise investeerimise populaarsuse kasvuga.
“Enamasti on vanematel, kes otsustavad lapsele tulevikuks raha koguma ja investeerima hakata, ka endal eeskujulik finantskäitumine - nad ei ela üle oma võimete, neil on säästmis- või investeerimisharjumus ja lisaks enda tuleviku kindlustamisele soovivad nad ka lapsele tulevikuks koguda, et neile seeläbi kindlustunnet ja valikuvõimalusi pakkuda,” ütles Goroško.
LHV klientide hulgas on kõige levinum viis lapsele kogumiseks Kasvukonto, mille statistika näitab, et hoogsalt on kasvanud just alla aastastele avatud Kasvukontode hulk.
“Inimesed, kes vanemas eas on investeerimise juurde jõudnud kahetsevad peamiselt ainult ühe asja - et nad varem ei alustanud. Sama vältimiseks ongi näha, et vanemad avavad lastele investeerimiskontosid juba praktiliselt kohe peale sündi, et väärtuslikku aega mitte kaotada. Näiteks kui veel 2018. ja 2019. aastal avati alla aastastele vastavalt 34 ja 117 kontot, siis eelmisel aastal juba pea 800,” räägib Goroško, lisades, et ligi pooled alaealistele lastele avatud kontodest avatakse esimese kolme eluaasta jooksul.
Üha enam kasutatakse nüüd praktikat, et lapse kogumiskontole suunatakse igakuine lapsetoetus ning vahel lisatakse omaltpoolt veidi. Riiklik lapsetoetus esimese ja teise lapse puhul on alates sellest aastast 80 eurot kuus, keskmine laste Kasvukontole kantav summa ühes kuus on 95 eurot.
“Kui mõned aastad tagasi nägime rohkem, et lapse kogumiskontole kanti suurem summa paar korda aastas, näiteks peale konto avamist ja peale lapse sünnipäeva või jõule, siis aina enam kasutatakse igakuist või iganädalast püsimakse võimalust, et investeeringuid maksimaalselt ajas hajutada,” selgitas Goroško.
“Kui laps on juba veidi vanem, võiks teda rahateemadesse üha rohkem kaasata. Näiteks rääkida, milliseid võimalusi on raha kogumiseks, tutvustada talle tuttavaid börsiettevõtteid või nende tooteid, mida laps tarbib ja tunneb, aga ka rääkida, miks üldse tuleb koguda ja aidata lapsel endalgi seada endale suuremaid või väiksemaid eesmärke, milleks koguda, olgu selleks tõukeratas, telefon, puldiauto või midagi muud. Peaasi, et laps tunneks enda kaasatuna,” kirjeldab Goroško.
Esimene eeldus selleks, et hakata säästma ja investeerima, veel enam kellelegi teisele, on Goroško sõnul siiski see, et meie enda rahaasjad oleksid korras. ”See tähendab, et meil oleks selge ülevaade oma tuludest ja kuludest, me ei elaks üle oma võimete ning oleksime ka iseenda toimetulekule tulevikus mõelnud. Õnneks on näha, et eestlaste finantskäitumine ja -mõtlemine liigub positiivses suunas,” lisas ta.
