Eesti õpetaja on tehisaru edukalt koolitundidesse integreerinud
Samsungi tellitud ja Norstati läbiviidud uuringule vastanud koolinoortest oli 76% seisukohal, et tehisintellekti õpe peaks kuuluma õppeprogrammi. Sarnaselt mõtleb ka Pärnu Koidula Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Siim Ruul, kelle tundides on juba praegu tehisaru kasutamine vältimatu osa õppeprotsessist.
Kuigi kooliruumis tehisaru kasutamisest rääkides keskendutakse eelkõige õpilastele, siis on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Siim Ruul leidnud lahendused, kuidas tehisaru abil ka oma tööd lihtsustada ja koolitunde põnevamaks muuta. “Kui tunniteemade katmiseks olid mul vanasti enda tehtud konspektid, siis nüüd saan need AI käest. Kui vajan näiteks teise maailmasõja kronoloogiat, siis saab tehisaru selle loomisega suurepäraselt hakkama,” ütles ta.
“Ma ei lase kunagi tehisarul teha kogu tunni katmiseks kava, sest need on suhteliselt elutud. Küll aga küsin tehisarult küsimusi, mis aitaks tundi põnevamaks teha – näiteks kümmet mõtet, kuidas seitsmendale klassile keskaja linnaelu tundi lisaväärtust luua – nendest kaks ideed on tavaliselt väga head ja need integreerin ka koolitundi sisse.”
Küsin tehisarult küsimusi, mis aitaks tundi põnevamaks teha – näiteks kümmet mõtet, kuidas seitsmendale klassile keskaja linnaelu tundi lisaväärtust luua.
Ruul selgitas, et tehisaru aitab õpetajatel ka oluliselt aega kokku hoida. Kuna Ruuli õpilased teevad kontrolltöid arvutis, siis saab tehisaru abil tööde tulemusi kontrollida – nii kinniseid kui ka avatuid vastuseid. Küll aga nentis Ruul, et avatud vastused lehitseb ta alati kindluse huvides läbi. “Kui saja töö parandamine võttis varem aega ligi 6-10 tundi, siis nüüd mul läheb selleks 1,5-2 tundi,” ütles ta.
Kui saja töö parandamine võttis varem aega ligi 6-10 tundi, siis nüüd mul läheb selleks 1,5-2 tundi.
“Õpetajad peaks õpilasi tehisaru kasulikult kasutama suunama, kuid seda üksnes kodutööde puhul, mitte kontrolltööde ajal – nii arenevad õpilased kõige rohkem. Heas kodus räägitakse maailmast ja poliitikast, aga kui kodu mingeid asju ei tee, siis tulebki koolil vajakajäävat puhvrit täita – olgu selleks kasvõi tehisaru kasutama õpetamine.”
Kui kontrolltööde ajal on Ruuli tundides AI kasutamine keelatud, siis kodutööde puhul piiranguid pole. “Minu tunnis on tavaks teha õpilastel näiteks 15-minutilisi lühiettekandeid vastavast teemast. Ma ei pane pahaks, kui tehisaru õpilasele selle tarbeks spikri ette teeb. Kuna AI teeb ka vigu, siis tuleb õpilasel ettekanne läbi töötada ja selle õigsuse eest vastutada,” ütles ta ja lisas, et on teinud teatud kodutööde puhul AI kasutamise suisa kohustuslikuks. Näiteks on tulnud Ruuli õpilastel kodutööna teha konkreetsest teemast tehisaru abil illustreeriv foto. Sestap peab AI-le olema fotosoov sedavõrd hästi ette söödetud, et õpilane saaks pildil olevaid seoseid tunnis ka teistele selgitada.
Kuna AI teeb ka vigu, siis tuleb õpilasel ettekanne läbi töötada ja selle õigsuse eest vastutada.
Samsungi tellitud ja uuringufirma Norstat poolt läbiviidud uuringust selgus, et AI-l põhinevaid rakendusi kasutab koolitöödega tegeledes iganädalaselt 39% üheksanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilastest. Uuringus küsiti noortelt, kas tehisintellekti õpe peaks kuuluma õppeprogrammi – sellega nõustus 76% vastanutest. Küsitlus viidi läbi Samsungi Solve For Tomorrow programmi raames. Solve For Tomorrow on üle Baltikumi toimuv võistlus, millest võtavad osa 9.-12. klassi õpilased. Konkurssi tänavune eesmärk oli õpilasi tehisaru kasutama panna selliselt, et nad ka ise seeläbi õpiks.
“Kui meie läbiviidud uuringu kohaselt kasutab 39% gümnasistidest tehisaru iganädalaselt, siis võib arvata, et Pärnu Koidula Gümnaasiumis on AI-d kasulikult kasutavate õpilaste osakaal suurem. On näha, et tegu on selgelt innovaatilise ja edumeelse kooliga, mida kinnitavad ka Pärnu Koidula Gümnaasiumi noorte silmapaistvad tulemused meie iga-aastasel ideekonkursil,” ütles programmijuht Egle Tamelyte.
