Kätte on jõudnud talvereiside tippaeg ja just praegu soovivad paljud sõita suusapuhkusele või mõnda soojemasse paika. Kui möödunud talvel käis välisriigis puhkusel iga viies Eesti elanik, siis tänavu on selline plaan koguni veerandil Eesti inimestest, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.
Uuringust ilmnes, et 25% Eesti elanikest võtab sel talvel ette puhkusereisi välismaale: 9% külastab mõnda naaberriiki, 12% kaugemaid Euroopa riike ja 7% teeb pikema reisi väljapoole Euroopat. Kolmveerandil Eesti inimestest reisiplaane ei ole, aga pooled neist veel kaaluvad seda võimalust.
If Kindlustuse Balti reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul on mitu aastat järjest näha inimeste suuremat huvi reisimise vastu.
„Kõige populaarsemad on reisid soojemasse kliimasse, laias laastus pooled valivad just selle. Populaarsuselt teisel kohal on linnade vaatamisväärsuste ja kultuuriürituste külastamine. Viiendik inimesi läheb konkreetselt suusareisile ja teist samapalju loodusesse matkama. Möödunud aastal tunti suusapuhkuste vastu ligi kaks korda vähem huvi,“ täpsustas Luht.
Tootejuhi sõnul on varem suusa- või sukeldumisreisidele kippunud pigem mehed, kuid siin on toimunud huvitav muutus. „Sel aastal on näha, et naised soovivad meestest enamgi nende harrastustega tegeleda. Tähtis on igal juhul meeles pidada, et ekstreemsemate tegevuste, sealhulgas mäesuusatamise ja sukeldumise puhul on vaja täpsemalt uurida, et reisikindlustus kaitseks ka nende harrastuste korral.“
Kõige aktiivsemad reisijad on sel talvel vanuses 25–34 aastat, neist reisib välisriiki iga kolmas. Ülejäänud vanusegruppidest teeb seda ligikaudu viiendik. Laias laastus soovivad mehed ja naised võrdselt palju reisida, erinevusi pole märgata ka reisihuviliste rahvusest tulenevalt.
Küll aga sõltuvad reisiplaanid inimeste sissetulekutest. Rohkem kui 1200 eurot kuus pereliikme kohta teenivatest inimestest reisib välisriiki sel talvel 40%, madalama sissetulekuga inimeste puhul on see näitaja 10–20% vahel. Kõige rohkem reisivad Põhja-Eesti ja pealinna elanikud. Neist võtab puhkusereisi välisriiki ette kolmandik, samas kui Kesk-Eestis kavatseb reisile minna vaid 4% elanikest. Teistes Eesti piirkondades jääb see näitaja paarikümne protsendi juurde.
Olenemata sihtkohast ja reisi tüübist on oluline meeles pidada, et igaüks meist peaks end kaitsma reisikindlustusega. „Inimeste teadlikkus küll kasvab, kuid paraku tuleb ikka ja jälle ette juhtumeid, kus niivõrd vajalik meditsiinikaitse on puudu. Kui näiteks pagasiga seotud või reisitõrke kahjusid võib mõõta sadades ja tuhandetes eurodes, siis kahjuks meditsiiniteenuste eest tuleb mõnikord tasuda ka kümneid või sadu tuhandeid eurosid. Seetõttu on meditsiiniabi kaitse eriti oluline,“ toonitas Luht.
Balti riikide elanike võrdluses soovivad kõige rohkem sel talvel välisriikidesse puhkama sõita lätlased (36%), järgnevad leedukad (29%) ja eestlased (25%). Möödunud aastaga võrreldes on Eestis reisihuvi suurenenud paarkümmend protsenti, Lätis ja Leedus aga ligi kaks korda. Kui Eesti elanikud tahavad sõita lõunanaabritest enam soojematesse paikadesse või suusapuhkusele, siis lätlased ja leedukad eelistavad pigem linnapuhkust.
