Nutikas lahendus, kuidas tööandja makstavast boonusest maksimum võtta
Tänapäeval on töötajatele pakutavates motivatsioonipakettides tavapäraseks saanud nii spordikompensatsioon, lisapuhkepäevad kui ka tervisepaketid. Üha enam on populaarsust kogumas ka tööandjapension – lahendus, mis aitab kaasa töötaja rahatarkuse ja finantsilise heaolu kasvatamisele. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson selgitab, mida tööandjapension endast kujutab ja milliseid võimalusi see osapooltele annab.
Üha enam on populaarsust kogumas ka tööandjapension – lahendus, mis aitab kaasa töötaja rahatarkuse ja finantsilise heaolu kasvatamisele.
Tööandjapensioni puhul on tegemist võimalusega, kus üks osa töötaja tasust suunatakse tema valitud kolmanda samba pensionifondi. See annab töötajale vabaduse otsustada, millisesse fondi ja millises ulatuses raha koguda. „Valikuvabadus on suur ja võimalusi erinevaid ning neid kõiki saab kohandada vastavalt töötaja vajadustele. Kuna töötaja saab sobiva lahenduse osas kaasa rääkida, leiab igaüks omale sobiva variandi,“ kinnitas Madisson.
Tööandjapensioni puhul on tegemist võimalusega, kus üks osa töötaja tasust suunatakse tema valitud kolmanda samba pensionifondi.
Eksperdi sõnul kasutatakse tööandjapensionit rakendades peamiselt kolme varianti: „Ühe võimalusena saab sõlmida kokkuleppe, et tööandja kannab kolmandasse sambasse töötaja boonused. Teine võimalus on suunata üks osa palgasummast otse töötaja valitud pensionifondi. Kolmanda võimalusena saab kasutada kombineeritud skeemi, kus tööandja motiveerib ja panustab osalise rahasummaga ning töötaja lisab omalt poolt teise osa.“
Oluline eelis tööandjapensionit kasutades seisneb maksusoodustuses. Kuna tööandja poolt pensionifondi kantav summa ei läbi töötaja arvelduskontot, siis sellelt tööandja tulumaksu kinni ei pea. Näiteks 1000-eurose boonuse puhul saaks tööandja kanda töötaja pensionifondi 964 eurot, kuid kui saata preemia otse arvelduskontole, jõuaks sellest töötajani vaid 752 eurot. See tähendab, et töötaja saab nii suurema summa enda heaks tööle panna ning kuna kolmandasse sambasse jõudes pannakse kogunev raha omakorda kasvama, on tööandjapensionist saadud võit veelgi suurem. Oluline on siiski meeles pidada, et juhul kui pensionifondi osakuid hiljem tagasi müües maksustatakse, siis peetakse tulumaksu kinni tervelt väljamakse summalt.
Kuna tööandja poolt pensionifondi kantav summa ei läbi töötaja arvelduskontot, siis sellelt tööandja tulumaksu kinni ei pea.
Kuid selline lahendus ei ole kasulik ainult töötajatele. Madissoni sõnul aitab tööandjapension tõsta ettevõtte mainet ja ka töötajate lojaalsust. „Suurettevõtted on oma töötajatele hakanud järjest enam tööandjapensioni võimalust pakkuma, kuid kindlasti oleks sellest palju võita ka väikeettevõtetel, kuna tööandjapension on mõnes mõttes konkurentsieelis,“ märkis fondijuht. Uuringute põhjal kasvatab tööandjapension töötajate lojaalsust ning annab märku, et ettevõte on sotsiaalselt vastutustundlik ning hoolib oma töötajatest.
Sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt on tööandjapensioni atraktiivsus Eestis suur ning pakub eestlastele rohkelt huvi. Seetõttu soovitab Vahur Madisson selle võimaluse peale mõelda kõigil tööandjatel, kes otsivad võimalusi oma töötajate motiveerimiseks ning kes soovivad oma inimestele pikaajalist väärtust luua.
„Tööandjapensioni teadlikkus on Eestis kindlasti paranemas ning tööd selle nimel tehakse erinevates asutustes väga palju. Kui töötajal on võimaluse kohta küsimusi, võiks tööandjapensioni kohta kindlasti uurida kas personalitöötajate või ettevõtte juhtkonna käest,“ soovitas ekspert.
