Märtsi aiatööd panevad aluse aiahooaja ilule ja saagile

Aias on näha esimesi kevade märke, kuigi külmakraadid pole veel seljatatud ja varjulisemates aianurkades on lumi sulamata. Isegi kui märts tundub talvekuuna, rajatakse just sel ajal aiahooajaks vundamenti. Ettevalmistustes aitab orienteeruda K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.

• Õue tasub siiski juba astuda, et kaitsta rododendroneid, pukspuusid, ebaküpresse ja elupuusid enne maa sulamist päikesepõletuse eest, selleks kasutatakse spetsiaalseid varjutuskangaid.
• Lillepeenarde eest hoolitsemisega võib alustada pärast maa sulamist – puhastada need kõdunenud vartest ja panna peenrale värsket kompostimulda.
• Ka aia koristamise ja põõsaste ning hekkide kärpimisega võib alustada juba märtsis, aga seda pole hilja teha ka aprillis.

Taime ettekasvatuseks on tarvis soojust, valgust ja niiskust

Märtsis on õige aeg panna alus suvisele köögiviljasaagile, isegi kui teame, et õue saab viia taimed kõige varem aprilli teises pooles. Taimede ettekasvatamise põhieeldusteks on toitainerikas muld, piisav valgus ja soojus ning korralik kastmine. Külm ja pime ruum ettekasvatuseks ei sobi, madalad temperatuurid ja vähene päevavalgus pärsivad idanemist. Sobiva pinnase ja tingimuste kohta leiab infot seemnepakilt, ka sama köögivilja erinevad seemned võivad vajada pisut erinevaid tingimusi.

Külvianumateks võiks valida uued või korralikult pestud kastid – must anum on hea kasvulava nii hallitusele kui seentele. Samuti peab olema ettekasvatusmuld puhas, soe ja kohev, paljud taimed eelistavad idanemisel turbasisaldusega mulda.

Seemneid valides on esmatähtis, millist saaki saada soovitakse, aga lisaks võiks jälgida, et pakend oleks terve ja seemnete säilivusaeg kehtiv. Ka kasvutingimusi võiks uurida, sest isegi näiteks K-rauta poest võib leida üle 50 sordi tomatiseemneid, nende seas on soojalembesemaid ja ainult kasvuhoonesse sobivad, aga ka neid, mida võib kasvatada avamaal või terrassipotis.

Seemned tuleks mulda panna ükshaaval, mitte pakist kallates. Idanemise kiirendamiseks võiks anumad katta õhukese kilega, et hoida ühtlast temperatuuri ja niiskust. Kui seemned hakkavad võrsuma, tuleb kile ära võtta. Kui taimehakatisi saab liiga tihedalt, võiks väiksemad välja noppida, et tugevamatel oleks rohkem kasvuvõimekust. Eraldi pottidesse võib istutada umbes 10-sentimeetrised taimed.

Istutamisel peab jätma taimele mõnusalt kasvuruumi või vajadusel hiljem harvendada. Isegi kui taimed hakkavad toas mühinal kasvama, ei tohi nende õue ümberistutamisega kiirustada. Ka kasvuhoonesse või päikeselise seina äärde istutamiseks võiks oodata aprillikuud ja püsivaid plusskraade.

Universaalne muld ja väetis ei pruugi olla parim valik

Seemnest taimede idandamine ja ettekasvatamine on küll põnev protsess, aga tasub arvestada, et seda on lihtne nurjata sobimatu mulla, vale õhutemperatuuri, ebapiisava valguse või ebapuhaste kasvatusnõudega. Kiireks idanemiseks võiks olla temperatuur keskmisest toasoojast isegi mõne kraadi võrra kõrgem.

Sagedaseks veaks on ka sobimatu mulla valik. Mõnikord võetakse muld oma aiast, mõnikord ostetakse poest, aga selge on, et ükski muld ei saa pakkuda ideaaltingimusi kõigile taimedele. Osad taimed, näiteks mustsõstrapõõsad armastavad savist pinnast, teised, näiteks kultuurmustikad happelist turbamulla pinnast. Seega tuleks eelnevalt endale selgeks teha, millist mulda taim vajab ning varuda sobivat mullasegu ehk substraati nii ettekasvatuseks, kasvuhoonesse, terrassikastidesse kui vajadusel peenrasse. Poest ostetakse kõige sagedamini universaalseid substraate, aga aktiivse koduaedniku mullariiul võiks olla mitmekesisem, et kasutada taimest lähtuvaid mullasegusid.

Mullast rääkides ei saa mööda vaadata ka väetistest. K-rauta müügistatistika kinnitab, et selleks kiputakse eelistama samuti universaalväetisi, mis ei sobi osadele taimedele. Näiteks sisaldavad osad väetised kloori, mida tuleks köögivilja puhul vältida. Samuti kiputakse eksima väetiste ajastamisega. Reegel on, et kevadeti võiks väetada suurt osa taimi lämmastikurikaste väetistega. Köögivilja puhul võib arvestada, et taimed, mis kasvatavad lehti, näiteks lehtsalat, eelistavad lämmastikuga väetist, aga köögiviljad, mis kasvatavad vilju maa all, fosforit ja kaaliumi.

Kasvuhoone peab olema ilmastikukindel

Kasvuhoone annab võimaluse saaki suvel varem noppida ja sügisel hooaega pikendada, aga seda ei tasu valida esimese sooduspakkumise ajel. Kasvumaja valikul peaks mõtlema läbi vajadused, aga arvestama ka vastupidavuse ja aeda sobivusega.

Kui kasvuhoones kasvatatakse väikesele perele üksnes kurki ja tomatit, siis piisab ka 10-ruutmeetrisest hoonest, aga enamasti kipub soove aja jooksul lisanduma ja pigem kurdavad inimesed kasvuhoone ruuminappuse, mitte ülearuse pinna üle. Kui kasvuhoone tuleb suur, peab sellel olema korralik vundament, mis tagab stabiilsuse. Eriti oluline on see alumiiniumikarkassi puhul, mis on kerge, mugavalt transporditav ja kergesti kokkupandav, aga võib korraliku vundamendita suurema tormiga lendu minna. Kasvuhooneid on ka terasest, mis on materjalina raske ja püsiv, aga selle kokkupanek on märksa keerulisem. Enamasti on kasvuhoone katted valmistatud vastupidavast ja soojust isoleerivast polükarbonaadist, kergelt purunevat kilet ja klaasi tänapäeval pigem ei kasutata.

Kasvuhoone võiks paigaldada kohta, mis ei jää tuulte koridori, samuti tuleb jälgida, et teised hooned või suured puud ei hakkaks kasvuhoonele vajalikku päikesevalgust varjutama. Muidugi tasub mõelda asukohta valides ka enda mugavusele – et kasvuhoonele ei langeks puudelt lehti ja kastmisvett saaks lähedalt. Kui kasvuhoone on juba varasemast olemas, siis on märts õige aeg selle seisukord üle vaadata, hoone desinfitseerida ning uus muld sisse tuua. Leidub aiapidajaid, kes juba märtsis mõned taimed kasvuhoonesse toovad, aga see kätkeb riske, kindlama saagi huvides võiks seda teha aprillis.