IT eksperdid annavad nõu: kuidas teha arvutiga tööd silmi kahjustamata?

Enamik inimesi veedab päevas tunde ekraani taga ning kuigi me teame, et see tegevus  kahjustab silmi, unustame tihti sellele piisavalt tähelepanu pöörata. Riigi IT Keskuse (RIT) dokumendi- ja töösuhete halduse peaspetsialist Marion Peever ja arvutitöökoha administraator Marko Otsus jagavad kaheksat lihtsat nippi, kuidas arvutiga töötamisel silmade heaolu parandada.

Reguleeri monitori heledust ja kontrasti

Liiga hele või liiga tuhm ekraan väsitab silmi. Seega tasuks ekraani seadistused üle vaadata, et päeva jooksul võimalikult vähe oma silmi väsitada. “Uuematel arvutitel on võimalus seadetest valida ka öövalgus, mis muudab ekraani valguse soojemaks. See võib alguses olla harjumatu, kuid öövalgusega kohaneb ruttu ning silmade tervisele on see oluliselt kasulikum kui kuvari tavapärane sinine valgus,” soovitab RITi arvutitöökoha administraator.

“Samuti on enamikel brauseritel ja rakendustel välja töötatud tume režiim, mis teeb tausta mustaks ja teksti valgeks. Selle kasutamine aitab ka silmi hoida, sest siis ei pea nii palju eredat valget tausta päeva jooksul vaatama,” selgitab Otsus.

Taga töökohale korralik valgustus

Töökoht peaks olema piisavalt valgustatud. Liiga ere või liiga napp valgus on silmadele koormav. “Naturaalne valgus on alati parim – kui on võimalus akna ääres töötada, siis tasuks seda teha. Kui seda võimalust pole, tasuks ruumi pimedamates kohtades kasutada lisaks laevalgustusele näiteks ka laualampi,” räägib Peever.

Naturaalne valgus on alati parim – kui on võimalus akna ääres töötada, siis tasuks seda teha.

“Veel on oluline jälgida, et ekraan ei peegeldaks liialt vastu. Tasuks valida arvuti ja monitor, millel on peegeldusvastased ekraanid,” lisab Otsus.

Tee piisavalt pause

“Pause tuleks teha regulaarselt, et silmi puhata. Soovitan meelde jätta 20-20-20 reegel – iga 20 minuti tagant vaadata 20 sekundiks midagi 20 jala (umbes 6 meetri) kaugusel. Eriti hea on kui piisava regulaarsusega aknast välja vaadata, see annab silmadele puhkust,” räägib Otsus.

Jälgi, et tööasend oleks ergonoomiline

Töökeskkonna ergonoomika eest hoolitsemine on võtmetegur, et arvutiga töötamine võimalikult vähe meie tervist negatiivselt mõjutaks. “Monitori kõrgus peab olema selline, et pea ja kael oleks loomulikus asendis, lõug ei oleks pidevalt tõstetud ega pea ette kallutatud,” räägib RITi dokumendi- ja töösuhete halduse peaspetsialist. “Lisaks tuleb tööpäeva jooksul ka piisavalt liikuda. Meie keha on loodud liikumiseks ja ükski liiga kaua kestev asend ei ole kehale hea,” lisab ta.

Monitori kõrgus peab olema selline, et pea ja kael oleks loomulikus asendis, lõug ei oleks pidevalt tõstetud ega pea ette kallutatud.

Monitor peaks peaks olema umbes 50-70 cm kaugusel silmadest. “Täpne kaugus sõltub kuvari suurusest. Oluline on veenduda, et tekst oleks piisavalt suur ja selge ning, et selle lugemine oleks mugav,” lisab Otsus.

Kasuta arvutiga töötamiseks prille

Lisaks nägemisprillidele on arvutiga töötamiseks turul ka sinise valguse prillid. “Need aitavad vähendada silmadele avaldatavat pinget,” räägib Peever. “Oluline on mõista, et ükski negatiivne mõju ei avaldu üleöö vaid tekib pikema aja vältel. Seega tasuks neid prille kasutada ka siis kui hetkel otsest vajadust veel ei tunneta,” lisab ta.

Tee silmaharjutusi

Eksperdid on kokku pannud erinevaid harjutusi silmavaevuste leevendamiseks. “Näiteks soovitatakse silmi vahepeal peopesadega katta, et neid lõdvestada. Lisaks võib silmade lõdvestamiseks neid kergelt ja kiiresti 15 korda pilgutada, seejärel silmad sulgeda ning puhata 20 sekundit. Seda harjutust tasuks korrata 2-3 korda. Erinevaid harjutusi silmadele leiab päris palju, tasub internetist otsida ja järele proovida,” soovitab Peever.

Vajadusel kasuta silmatilku

Tavapärane kaebus arvutiga töötajate seas on silmade kuivus. See tekitab suurt ebamugavustunnet ja raskendab töötamist. “Selliste probleemide puhul aitavad erinevad silmatilgad, tasuks apteegist nõu küsida ja endale sobivad leida. Samuti tasub silmas pidada ennetavaid nõuandeid, näiteks silmaharjutusi – neid tasuks teha ka siis kui kaebused on juba tekkinud,” räägib Peever.

Külasta regulaarselt silmaarsti

“Silmad on taastumatu ressurss, igaühe enda asi on seda hoida,” rõhutab RITi dokumendi- ja töösuhete halduse peaspetsialist. “Seega tuleks kindlasti regulaarselt silmaarsti juures käia. RITil nagu enamikel tööandjatel on silmaarst töötervishoiuarsti teenuse osa, mis tähendab, et vähemalt seal saab silmade tervis üle vaadatud ning samuti saab arst anda nõuandeid silmade heaolu säilitamiseks,” räägib Peever kokkuvõtteks.

Riigi IT Keskus hangib oma teenusel olevatele ja teistele avaliku sektori asutustele muu hulgas ka arvuteid ja kuvareid. “Kuigi palju on silmade heaolu säilitamiseks kasutajate enda teha, siis hangitud arvutitel ja kuvaritel arvestatakse sellega, et ekraanid silmadele võimalikult vähe kahjulikud oleksid,” toob Otsus näite, kuidas tööandjad töötajate silmade heaolusse panustada saavad.