9 nõuannet, kuidas jõuda ideaalse muruni

Muru kasvatavad Eesti inimesed oma aedades kõige suuremal pinnal. Paradoksaalsel kombel panustatakse murule aiatöödel kõige vähem tähelepanu, aega ja energiat. Kui lilli väetame ja kastame regulaarselt, siis muruga hakkame tegelema siis, kui see kuivab, sammaldub või laseb umbrohul endast võitu saada. Ideaalne muruvaip on koduaia uhkus, selle saavutamiseks vajalikud sammud toob välja K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.

Ära vali suvalist seemet

Kuna muru külvatakse suurele pinnale, siis kiputakse ostma poest kõige lihtsam ja soodsam seeme. Kui võrrelda lilledega, siis justkui poleks inimestel vahet, kas külvata aedkannikest, lõvilõuga või päevalille, valitakse see, mis on kõige soodsam. Samas on just seemne valik esimene eeldus ideaalse muruvaiba saavutamiseks. See peab sobima meie kliimasse, olema temperatuuri kõikumistele vastupidav, taluma hästi nii sademete puudust kui üleküllust. Spetsiaalselt on aretatud golfimuru ja jalgpalliväljaku muru, aga ka murud varjulisse ja päikeselisse asupaika ning murud, millel on aeglasem kasv.

Hoolda niidumasinat

Vähe teatakse, et muru ergas roheline värv sõltub otseselt sellest, kui teravate lõikevahenditega ja kui sageli muru kärbitakse. Niitmise kvaliteet ei sõltu palju sellest, kas valida robot, niiduk või traktor, küll on tähtis, et masin on hooldatud, lõikevahendid teravad ja niitmine regulaarne. Tööriistu tuleb ka puhastada, vajadusel vahetada filtreid ja õli. Elektrilised ja akuseadmed vajavad küll vähem hoolt, aga päris hooldusvaba niidumasinat pole olemas.

Niida piisava sagedusega

Enamasti alustatakse muru niitmist kevadeti liiga vara. Muru vajab rahulikku tärkamist. Muru regulaarset niitmist võiks alustada alles maikuu teises pooles ja esimese muru võib lasta päris kõrgeks kasvada, nii on talveunest ärganud taim saanud piisavalt jõudu koguda. Niitmissagedust võib suve jooksul suurendada, erandiks on põuaperioodid – sel ajal võiks murule rahu anda, sest mida madalam on muru, seda kiiremini päike sellest võitu saab.

Vali niidetava pinnaga sobiv abiline

Muruabilise valik sõltub niidetava maa-ala suurusest, olemusest ja koduomaniku ootustest mugavusele. Lisaks peamisele niiduvahendile on enamasti tarvis ka murutrimmerit, millega saab puhtaks peenarde servad, puude ja põõsaste ümbruse ning aia ääred. Murutraktorit on vaja suures aias või maakodus, kus niitmist vajavat pinda on palju. Väikeses linnaaias ei mahu traktoriga manööverdama, lisaks on oht naabreid müraga häirida. Alla 2500 ruutmeetri puhul on traktor pigem ebamõistlik valik. Väiksemasse aeda või sopilisse iluaeda sobib pigem käsiniiduk või robot, tiheasustuses võiks see töötada vaikselt ja aku pealt, aga üha sagedamini eelistatakse keskkonnasäästlikke lahendusi ka maapiirkondades. Samas tuleks robotit ostes arvestada, et sellelt ei saa eeldada enamat kui tootja poolt välja lubatud – kui seade on mõeldud 2000 ruutmeetrise murulapi niitmiseks, siis ei saa panna seda hoolitsema 4000 ruutmeetri eest. Samuti on tähtis veenduda, et robot tuleb toime maastikuvormidega.

Vali koguja või multseriga niiduk

Muru tervise huvides ei ole mõistlik niidetud muru mööda aeda laiali laotada, aga just seda osad niidukid teevad. Pigem võiks eelistada seadet, mis kas kogub muru kokku ja võimaldab selle panna komposti või purustab selle multserina pisikesteks tükkideks.

Väeta kevadel

Eesti inimene ei kipu muru väetama, aga pärast pikka talve vajab ka muru turgutust. Kevadel on vaja muru toita nii lämmastikku, fosforit kui kaaliumi sisaldava väetisega, esimene soodustab muru kasvu ja annab sellele erksa rohelise värvi, teine ja kolmas parandavad juurte vastupidavust.

Kasta vajadusel öösel

Eestis ei vaja muru kuigi palju kastmist, aga pikemal põuaperioodil võiks seda siiski teha. Kasta tuleks harva, aga korralikult, sest sage ja ebapiisav kastmine meelitab juured pindmisesse kihti ja see on murule kahjulik. Muru võiks kasta õhtuti või öösiti, mil päike ja palavus vett kiirelt ei aurusta.

Ära lase umbrohul ja samblal muru üle võtta

Muru sagedaseim vaenlane on võilill, millest lahtisaamiseks kasutatakse peamiselt võilillejuurijat. Sellega saab võililled ükshaaval koos juurega välja võtta ning komposti panna. See töö on küll ajamahukas, aga tõhus ja keskkonnasõbralik. Kui murus on võililli palju, võib jääda muru auklik. Kui augud ise täis ei kasva, siis tasub teha seemnetega muruparandust. Sammalduva muru puhul tuleks neutraliseerida mulla happelisust, seda on kõige lihtsam teha lubjaga, aga poest võib otsida ka rauasisaldusega väetist.

Vajadusel paranda, rulli ja õhuta

Üldiselt on muru puhul vigade parandus keerukam kui algusest peale õige tegutsemine, aga mõnikord on parandustööd siiski vajalikud. Kahjustunud piirkondades saab kasutada muru parandussegu, see aitab ühtlast muruvaipa taastada. Kui maapinnale on talvel tekkinud muhke ja lohke, siis võiks kevadel muru rullida, et pinda tasandada. Hea tervise juures muru ei vaja õhutamist, aga kui muru on mätastunud, siis ei jõua vesi koos toitainetega juurteni. Õhutamise käigus tehakse pinnasesse väikesed augud, mis aitavad kõigel vajalikul kohale jõuda ja muru tugevdada. Õhutada võiks muru ainult vajadusel ja kasvuperioodil, sest ka liigne õhutamine võib muru kahjustada.