Teeme ära: miks peab keldritest üleliigse kola välja viskama?
Teeme Ära talgupäeva üheks fookuseks on tänavu keldrite koristamine. Koostöös Päästeametiga rõhutatakse, et keldrist tuleks ebavajalik kola välja visata ning seda võiks vajadusel kasutada ka varjumiskohana. Vähemtähtis pole ka tuleohutus ning kohe selgitame, miks see nii on.
Kiirendab tule ja suitsu levikut
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna tuleohutusjärelevalve ekspert Heikki Rajalo ütles, et sageli ladustatakse keldrites põlevmaterjale, aga seal on ka palju elektrijuhtmeid ja erinevaid seadmeid. “See kõik kiirendab tuleõnnetuse korral tule ja suitsu levikut nii keldris kui ka evakuatsioonitrepikojas,” sõnas ta. “Kuna keldris regulaarset inimtegevust ei toimu, on oht, et tulekahju jääb varajases staadiumis avastamata. Seetõttu on vajalik hoida hoonete keldrid puhtad ja hästi ligipääsetavad.”
Rajalo toonitas, et kelder peab olema trepikojast eraldatud tulekindla uksega. Kui see nii ei ole või hoitakse tuletõkkeust lahti, läheb tulekahju korral kogu trepikoda suitsu täis ning majast ei ole võimalik trepikoja kaudu evakueeruda.
G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala toob aga välja, et nende praktikas tuleb ette siiski olukordi, kui keldrist alanud tulekahju puhul jõuab suits lõpuks mõnes korteris asuvasse suitsuandurisse. “Paraku inimesed ladustavad palju põlevmaterjali keldrites, aga tuleohutusnõuded on seal täitmata.”
Suureks probleemiks on elekter
2020.–2022. aastate tulekahjude statistika näitab, et elumajade keldrites on enim põlenguid alguse saanud elektrisüsteemidest. Näiteks said päästjad 2020. aasta mais väljakutse Harjumaale Vasalemma alevikku, kus põles kuuris asuv kivist kelder. Päästjad kustutasid tule ja ventileerisid keldri. Põleng sai alguse elektrijuhtmetest.
“Keldri tulekahjude kustutamine on päästjate jaoks keerukas, kuna seal on palju põlevmaterjali ja temperatuurid tõusevad kõrgeks. Sellest tulenevalt on ka tulekoldeni keeruline jõuda,” nentis Rajalo.
Kelder kui suurepärane varjend
“Eluhoone kelder on ka esimene koht, kuhu kodus viibiv inimene saab ohu korral varjuda,” toonitas Rajalo. “Selleks, et kelder saaks toimida esmase varjumispaigana, peaks see aga olema tehnilises mõttes korras – prahist vaba ning piisava hulga kandvate vaheseintega, mis vähendavad varisemise võimalust.”
6. mail toimuva Teeme Ära talgupäeva kommunikatsiooni eestvedaja Erkki Peetsalu ütles, et varasematel aastatel pole keldrid tähelepanu all olnud. Sel aastal suunatigi fookus koostöös Päästeametiga keldritele ja seda mitte ainult tuleohutuse tõstmiseks, vaid ka selleks, et keldreid saaks kasutada varjumiskohana.
Rajalo lisas, et ideaalis võiks keldril olla mitu väljapääsu ning varjumise ajaks sobilikud tingimused ka suuremale hulgale inimestele. “Keldrisse saab rajada ka oma maja rahva jaoks esmaste varude hoiukoha.”
Keldri korrastamise to-do list
Rajalo toonitas, et kindlasti ei tasu keldris hoida kasutuskõlbmatuid asju, nagu näiteks vana katkist mööblit, ära kulunud rehve jms. Ehk siis seal võiks olla nii vähe kraami kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Päästeamet soovitab:
- Eemaldage keldrist kõik, mis võib takistab ligipääsu evakuatsiooniteedele.
- Paigaldage keldri tuletõkkeuksele sulgemisseade, mis kindlustab, et uks sulguks iga kasutaja järel automaatselt. Sulgur tagab, et tulekahju korral saab uks täita oma eesmärki – takistada tule ja suitsu levikut trepikotta.
- Likvideerige keldrist kõik põlevmaterjalid ja kasutud asjad.
- Puhastage kelder nii, et see oleks puhas ja ruumikas.
“Huvi korral on Päästeameti eksperdid valmis jagama ka nõuandeid, kuidas konkreetse hoone kelder ohutumaks ja turvalisemaks muuta. Samuti on võimalik saada soovitusi varjumiskoha sisseseadmiseks ja hädaolukorra varude komplekteerimiseks,” julgustab Rajalo nõu küsima.
