Eesti Loomakaitse Selts: loomad soovivad pühad veeta rahus!
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub inimesi üles hoidma jõulurahu ja aastavahetusel valima loomasõbralikuma viisi tähistamiseks. Nii kodu kui ka metsloomade jaoks on ilutulestiku paugud ja valgussähvatused hirmutavad.
Kui aastavahetusel toimuvate pidustustega on võimalik kõigil loomaomanikel arvestada ning oma loomad selleks ette valmistada, siis kahjuks enne seda valimatutel ajahetkedel lastavat saluuti ei oska keegi ette näha. Mistõttu halvasti lõppevad ehmatused on kergemad tulema. “Viimastel aastatel on ilutulestiku laskmine muutunud tavaliseks ka jõulupidustuste ajal. Jõulud on tegelikkuses traditsiooniliselt rahu aeg ja ilutulestiku laskmine on lausa kohatu. Seega võiksime seda traditsiooni austada ning lubada kõigile rahulikud jõulud. Aastavahetusel võiks eelistada pigem hääletut ilutulestikku või kasutada muid alternatiive. Loomad kindlasti tänavad,” kommenteerid ELS-i otsese abistamise juht Elis Järvsoo.
Imelikud valgussähvatused ja tugevad, korduvad paugud tekitavad loomades stressi. Nende reaktsioon hirmu tekitajale võib olla erinev. Hirmule viitavad: põgenemine, peitumine, tardumine ja paaniline värisemine. Koerad võivad veel ilastada, lõõtsutada, uluda, haukuda ning anda märku oma kehakeelega. Nii mõnelgi koeral võib peale esimest ilutulestiku kogemust tekkida hirm igasuguse tugevama müra ees.
Selleks, et meie koduloomadel mööduks aastavahetus stressivabalt:
-
samal päeval väsita oma loomi jalutuskäigu, aktiivse tegevuse või mõttemänguga;
-
põllumajandus loomad aja ilutulestiku ajaks lauta või talli, lemmikloomad hoia samuti siseruumis;
-
pane loomadele mängima mõõduka heliga raadio või televiisor;
-
kata siseruumi aknad nii, et valgussähvatused ei paistaks sisse;
-
veeda nendega ise aega ja paku toredat tegevust;
-
looma tõsise stressi korral küsi eelnevalt nõu veterinaarilt.
“Kahjuks ei ole meil võimalik metsloomi kaitsta teistmoodi kui ilutulestikku mitte lastes või kasutades alternatiive. Ammugi ei tohiks saluuti lasta: loodus- ja maastikukaitsealadel; hoiualadel; loomaaedade ja -parkide läheduses; loomafarmide ja tallide kõrval; loomade varjupaikade juures,” lisas Järvsoo.
Kindlasti kontrollige üle, et teie loom oleks kiibistatud ja andmed lemmikloomaregistrisse kantud. Kiipe paigaldavad loomaarstid üle Eesti ning kannavad vajalikud andmed Eesti lemmikloomaregistrisse. Loomaomanikul endal tuleb kanda andmed ka üleriigilisse kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse. Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.
