Koolilapse toa tähtsaim kolmik – laud, tool ja valgusti
Kooli minekuga toimub lapse elus suur muutus ja sellega koos peab muutuma ka lastetuba. Senisest mängu- ja võlumaast saab õppimist soosiv ruum, mis on ühtviisi ergonoomiline ja praktiline, aga jätkuvalt ka lapsesõbralik ja lustlik. K-rauta sisekujundaja Getrin Ruut annab soovitusi, kuidas koolilapse tuba sisustada.
Lastetoa kujundamisel on esmalt oluline vältida levinud vigu. Esiteks kipuvad vanemad sisustama tuba enda ootustest, mitte lapse soovidest ja vajadustest lähtuvalt. Kui laps on jõudnud kooliikka, siis on tal juba üldjuhul selge arusaam, milline tema tuba olla võiks. Tema soove võib proovida vajadusel praktilisuse huvides suunata, aga tuba sisustades võiks ennekõike lähtuda toa elaniku maitse-eelistustest, mitte enda omadest.
Teiseks kiputakse mõtlema nii, et kuna lapsed kasvavad ja nende vajadused ajas muutuvad, siis võiks materjalidelt ja sisustuselt kokku hoida. Tegelikult tasub valida lastetuppa võimalikult turvalised, vastupidavad ja kvaliteetsed materjalid ja mööbliesemed ning mõelda lahendustele, mis saavad kasvada lastega koos. Üle aasta kõike ümber teha ja mööblit välja vahetada pole looduse suhtes jätkusuutlik ega endale rahakotisõbralik, pigem võiks investeerida kohe rohkem ja mõelda lahendustele, mida on lihtne muuta. See on igati mõistetav, et väikelaps soovib oma tuppa multikakangelasi ja teismeline popiidoleid, aga see ei nõua tingimata toa üle tapeetimist ja uue mööbli soetamist, pigem võiks kasutada mööbli- ja seinakleepse, raamitud postreid või temaatilist voodipesu. Seejuures võiks mööbel olla kvaliteetsest materjalist, neutraalses toonis ning ümber komplekteeritav. Tootjad pakuvad üha enam voodeid, laudu ja panipaiku, mida saab kasvatada vastavalt lapse kasvamisele. Kõige praktilisem ehitusmaterjal lapse toas on vineer või täispuit.
Koolilapse toa tähtsaim kolmik – laud, tool ja valgusti
Vanemad kipuvad tihtilugu kodukontorit tegema köögilaua taga või elutoa diivanil, aga alles kasvava ja areneva lapse toas peab olema ergonoomiliselt sobiv laud ja töötool. Nii laua kui tooli puhul on tähtis õige kõrgus, seega võiks valida võimalusel reguleeritavate jalgadega mööbli. Lapsel peab olema laua taga istuda mugav, lisaks võiks tal olla käeulatuses nii praktiline ja mahukas sahtlikapp kui avatud riiul. Tähtis on, et sahtlites ja riiulitel saab hoida kõike kooliks vajalikku: õpikuid ja vihikuid, pliiatseid ja joonlaudu, kunstitarbeid ja kalkulaatorit. Lauaplaat peaks olema parajalt lai, et mahutada arvutit ja klaviatuuri, aga ka vihikuid ja kirjatarbeid. Laua külge võib soovi korral kruvida paar praktilist nagi, mille külge saab riputada näiteks koolikoti ja spordiriiete koti. Sahtlikapp võiks olla eelistatult ratastel, sest nii on seda mugav ümber paigutada.
Iga toa pakutavad võimalused on küll erinevad, aga kui saab valida, siis võiks kirjutuslaua paigutada akna lähedale. Kuna talvel läheb juba varakult pimedaks, siis peab olema lapse laual lisaks toa üldvalgusele ka kohtvalgusti. See ei tohi last pimestada ega olla liiga ere, kuid peab võimaldama silmi säästes õpiku lugemist ja vihikusse kirjutamist. Lisaks kirjutuslaua valgustile võiks lapse tuppa jääda ka mängimist soosiv üldvalgusti ning öiseks ajaks maheda valgusega öölamp, mille laps saab voodist ise põlema panna.
Mänguruum peab alles jääma
Koolilaps vajab küll vähem mänguruumi kui väikelaps, aga see võimalus peab tuppa siiski alles jääma. Ka magamisruum ei pea olema suur, küll aga mugav ja und soosiv. Võimalusel võiks tuppa tekitada erinevad tsoonid õppimise, mängimise ja magamise jaoks, neid võib visuaalselt eraldada näiteks nutika mööblipaigutuse või erinevate värvidega. Tuba ise võiks olla neutraalsetes või pastelsetes värvitoonides, sest erksad värvid hakkavad nii õppimist kui und häirima. Soovi korral saab värve tuppa lisada näiteks tekstiilide või muude detailidega.
Kui toas ruumi napib, võib soetada voodi, mille alla jääb koolilapse kirjutuslaud või lapsemõõtu garderoobikapp. Voodit ei pea paigutama tingimata seina äärde, mõnel juhul on praktilisem panna magamisase toa seinaga risti. Kui on soov ja oskus ise mööblit ehitada, siis võib rajada seinasektsiooni, mille sees on nii voodi, kirjutuslaud kui ka sahtlid ja kapp.
Kuna koolilapse puhul on hea uni sama tähtis kui soosiv õppekeskkond, siis tasub investeerida kvaliteetsesse kardinasse – selleks võib olla näiteks pimendav ruloo. Lisaks tasub soetada esemeid, mis soosivad organiseerimist ja ennetavad segaduse teket, sest koolilaps on veel väike inimene, kel võib mängu käigus kõike juhtuda. Asjade hoiustamiseks võiks olla erineva suurusega sahtleid, kaste ja karpe, mis võivad olla puidust või tekstiilist, aga laste toas on praktiline ka läbipaistev plastik, sest aitab anda hea ülevaate kasti sisust.
Kõik asjad tuleks välja valida lapsega koos ja teda samaaegselt suunates ja kaasates. Lapsel on oma toast palju rohkem rõõmu, kui ta on saanud sisustamisel nii värvide, mööbli kui detailide osas kaasa rääkida.
