UURING I 90% lastest puutub kokku internetis leviva väärinfoga! Neli soovitust, kuidas valeinfot ära tunda

Tänavuse Telia Laste Nõuandva Paneeli rahvusvahelise uuringu tulemustest selgub, et väärinfoga kokkupuutumine ja ühiskonnas toimuva kajastamine tekitavad lastes emotsionaalseid haavu ning kartust nii enda kui ka oma pere turvalisuse pärast.

2021. aasta Laste Nõuandev Paneel keskendus laste õigusele saada teavet ning selle raames uuriti laste kogemusi seoses internetis leviva väärinfoga. 2021. aasta sügisel viidi Skandinaavia ja Balti riikide laste seas läbi seda teemat käsitlev kaheosaline uuring, milles osales 1000 Eesti noort vanuses 11-17 eluaastat.

Kuigi uuringu tulemustest selgub, et 90% Skandinaavia ja Baltimaade noortest puutub internetis kokku infoga, mis on nende hinnangul väär, siis Eesti noorte seas on see osakaal madalam (68%). Samas puutub iga viies noor väärinfoga kokku sageli.

Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia uurija Maria Murumaa-Mengel ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et pole põhjust arvata, et meie noorte inforuum ja infokasutusharjumused oleksid teiste uuringus osalenud riikide noortega võrreldes väga erinevad.

“On ju võimalik, et Eesti noored tõepoolest ei puutu väärinfoga nii palju kokku kui teiste riikide noored. Samas aga võib madalama kokku puutumise protsendi põhjus olla see, et väärinfot ei tunta lihtsalt ära.”

Kõige levinum väärinfo, millega lapsed ja noored on kokku puutunud, on klõpsusööt ehk clickbait. 70% lastest on näinud pealkirju, mis on ahvatlevamad kui nende taga olev sisu.

Veelgi tõsisema kaaluga väärinfo liik on libauudised, mida on näinud ligi 50% lastest ja noortest. Vastanute hinnangul levib kõige rohkem väärinfot tuntud inimeste ja maailmas toimuvate sündmuste kohta. Iga viies noor märkis, et tuttavate kohta levitatakse samuti valeinfot.

“Teatud tüüpi väärinfot on lihtne ära tunda, teist tüüpi infot jällegi mitte. Noored saavad kohe aru, kui pealkiri lubab ennenägematut sisu, aga tegelikult seda ei pakuta. Strateegiline valeinfo on manipulatiivne mitmetasandiline inforünnak, mida ei tunne alati ära eksperdidki. Mille olemasolu kohta me ei tea, seda ei oska me ka märgata,” lisas Murumaa-Mengel.

Pea 70% lastest jagab internetist leitud infot teistega. Võrreldes Skandinaavia riikidega jagavad Baltimaade (sh Eesti) lapsed infot keskmisest enam. Kolmandik lastest võtab midagi ette, et enne info jagamist selle usaldusväärsust kontrollida, näiteks uurides infot erinevatest allikatest või võrrelda seda algallikaga.

Uuringu tulemused näitavad suurt vajadust parandada laste ja noorte digitaalseid oskuseid

Ligi 60% lastest ja noortest on väärinfoga puutunud kokku sotsiaalmeedias. Pea pooled uuringus osalenutest ütlesid, et nad teavad, kuidas enamikul juhtudest väärinfot ära tunda, kuid sama palju on neid, kes ei ole kindlad, et nad võltsinfo ära tunnevad.

Muret tekitav on asjaolu, et 55% 11–17-aastastest noortest väidab, et koolis ei ole neile räägitud, kuidas info tõelevastavust kontrollida. Nendest, kellele on koolis faktikontrollist räägitud, hindas oma teadmisi piisavaks ligi 55% noortest.

Koroonaviiruse pandeemiaga seonduv on samuti laste jaoks hirmu tekitav oht. Lapsed kirjeldasid intervjuudes kokkupuuteid lugudega, mis räägivad sellest, kuidas inimkond on välja suremas. Lisaks on lapsed näinud väärinfot Covid-19 vaktsiini ohtlikest kõrvalmõjudest.

Tõsiste sündmuste kohta leviv väärinfo võib põhjustada lastes stressi ja ärevust

Telia Eesti toetustegevuste juhi Elo Võrgu sõnul peaksid täiskasvanud leidma senisest enam laste jaoks aega ja nendega maailmas toimuvast rääkima.

„Laste Nõuandva Paneeli uuringu raames läbi viidud koosloome töötubades osalenud laste lugudest näeme, et väärinfoga kokkupuutumine tekitab emotsionaalseid haavu. Covid-19 ja kliimasoojenemine on tegelikkuseski piisavalt hirmutavad ning nende teemadega seotud liialdused ja valeinfo tekitavad lastes kartust enda ja oma pere turvalisuse pärast,” ütles Võrk.

Lisaks mainisid uuringus osalenud noored, et muret tekitab kokkupuude erinevate petuskeemidega – lastelt on välja petetud raha või mängudes kasutatavaid maksevahendeid. Võrreldes teiste riikidega on raha väljapetmise ja muu väljapressimisega internetis puutunud kokku kõige enam just Eesti lapsed.

„Tehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude kiire areng on loonud noortele võimaluse olla internetis kogu aeg, ajast ja kohast sõltumata. Internet on muutunud laste elu lahutamatuks osaks. Julgustan kõiki õpetajaid ja vanemaid rääkima veel enam lastega, milline info tekitab ärevust või hirmu ning kuidas selle kõrval võimalikult hästi toime tulla,” lisas Võrk.

Neli soovitust Maria Murumaa-Mengelilt, kuidas valeinfot ära tunda:

• Analüüsi alustuseks, mis see on, mida sa loed, kuulad või vaatad? Kas tegemist on uudise või kellegi sotsiaalmeediapostitusega? Kas see on reklaam, arvamuslugu või hoopis fantaasiarikas väljamõeldis? Kelle huvide eest see sõnum seisab? Kui sa tead, millele tähelepanu pöörad, oskad ka seda teadlikumalt vastu võtta.
• Fakte peaks saama kontrollida ja seda mitme eri keskkonna, väljaande või kanali kaudu. Kui “fakti” kinnitavad vaid teised täpselt samasugused allikad (nt sama sotsiaalmeedia grupi liikmed, sama meediaväljaande erinevad uudised jne), siis võiks olla tähelepanelik ja kaaluda, kas tegemist üldse on faktiga.
• Ole tähelepanelik hinnanguliste sõnade kasutamise osas. Kui miski on tekstis kirjeldatud, kui “kohutav”, “fantastiline”, “üdini kuri”, “loll”, “imeline”, siis on ju selge, et kirjutajal on teatud seisukoht. Hinnangud ei ole tavaliselt faktid, need on pigem arvamused. Ja arvamusi võibki olla erinevaid.
• Tugevad emotsioonid panevad meid tegema mõtlematuid tegusid. Kui infokild sind väga hirmutab, vihastab, kadedaks teeb, siis tuleks võtta paus ja lasta selle emotsiooni tipul mööda minna. Seejärel on mõistlik sõnumit uuesti veidi selgema pilguga vaadata.