Küsitlus: Hiiumaa eripära tuleb tuua esile hooajaväliste üritustega
Hiiumaa turismiklastri korraldatud küsitluse andmetel tõi koroona-aasta Hiiumaa majutusettevõtetele käibekasvu.
2020. aastal käive kasvas või jäi samale tasemele 62,9% vastanutest ehk 34 ettevõttel, kes peamiselt olid majutusteenuste pakkujad. Olulist käibekasvu maininud ettevõtted tegelesid samuti majutusega, kuid pakkusid ka lisateenuseid: seminare, toitlustust, aktiivseid puhketegevusi. Käive vähenes 14,8% vastanutest ehk 8 ettevõttel, kusjuures nende seas ei olnud ühtki majutusteenuste pakkujat.
Küsitluse tulemustest ilmneb, et turismiettevõtjad ei soovi hooajalise massiturismi mahu suurendamist, vaid eelistaksid võõrustada jõukamat ja stabiilsemat klientuuri ehk n-ö kvaliteetturisti ning pikendada hooaega eelkõige kevadel ja sügisel. Siiski, 40% vastanutest leidis, et ka talvel võiks Hiiumaal olla turistidele rohkem tegevust ning 75,9% kinnitas, et tegutsevad juba praegu aastaringselt. 51,9% Hiiumaa turismiettevõtjatest on rahul olemasoleva käibemahuga, samas usub kolm neljandikku vastanutest, et käive kasvab ka järgmisel aastal. Turismihooaega aitaksid vastanute arvates kõige paremini pikendada aastaringne sündmuste korraldamine, Hiiumaa ühtne mainekujundus ja ettevõtjate ühisturundus.
“Suuri üllatusi küsitlus ei toonud, samas edasiste plaanide tegemiseks oli väga oluline saada infot ja kinnitust oma sisetundele otse turismiasjalistelt endilt,” ütles Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Üksvärav. “Hiiumaa unikaalsus kindlasti on see, et meil on meri ümberringi ja võimalusi see meie kasuks tööle panna on mitmeid. Suure perspektiiviga on väikesadamate ja hobimeresõiduga seotud turism. Soome rannikupiirkondadele toob hobimeresõit koos seda toetavate teenustega aastas ligi 400 miljonit eurot käivet, näitas tänavu Soomes tehtud uuring. Hiiumaa on Soomele piisavalt lähedal, et siiapoole uudistama tulla.”
Üksvärav on nõus, et Hiiumaa praegu vaid 2,5 kuud vältava turismihooaja pikendamisel on oma roll sündmustel: “Selles osas on ka samme juba astutud, näiteks sügisese Vananaistesuve ja Hiiumaa restoranide nädala ja jõululaada näol. Samuti on Hiiumaa suurepärane koht rahus ja vaikuses kaugtöö tegemiseks või loominguliseks tegevuseks – saab ühendada meeldiva kasulikuga ehk teha saarel tööd ja nautida ühtlasi kõike seda toredat, mida Hiiumaa pakub.”
Hiiumaa majandusaasta ülevaate põhjal tõid põhiosa koroona-aasta käibekasvust Eesti siseturistid, samas kui välisturistide hulk kahanes. Turismiasjaliste küsitlus aga kinnitab, et teenusepakkujad peavad oluliseks välisturistidele suunatud ühisturundustegevuste laiendamist, seda eelkõige lähivälismaade ehk Soome, Läti, Saksamaa, Rootsi ja pisut vähem ka Venemaa suunal. Huvitava kurioosumina oli 6. kohal soovitavate sihtturgude hulgas Jaapan (11,3% vastanutest), edestades näiteks Leedut (5,7%), Poolat, Valgevenet, Norrat ja teisi Euroopa riike.
Peamiste sõnumitena joonistusid küsitlustulemustes välja:
- Hiiumaa eelis turismisihtkohana on merelise-saarelise keskkonna unikaalsus.
- Hiiumaa eripära tuleb tuua esile hooajaväliste ürituste ja ühisturundusega.
- Massilise suvitusturismi mahu kasvatamise asemel tuleb keskenduda kvaliteetsematele teenustele, mida saab pakkuda ka teistel aastaaegadel.
Suurimaks sihtrühmaks on pereturistid – 87%. Järgnes loodusturism, koos selle erivariantidega: merematkamine, linnuvaatlus, rabad, laiud, virmalised. Kolmandaks soovitud kliendigrupiks oli niinimetatud omal käel matkaja või individuaalturist, keda samuti võiks huvitada nii loodus, kultuur kui aktiivne puhkus, näiteks mere- või jalgrattamatk.
Valmisolek teenindada võõrkeeltes oli ootuspärane – kõige enam on inglise, vene ja soome keeles teenindajaid, järgnevad saksa ja rootsi keeled.
Turunduseelarved on napid. Kanaliteks, kus küsitluses osalenud Hiiumaa turismiettevõtjad oma teenuseid reklaamivad, olid ülekaalukalt internetipõhised kanalid: sotsiaalmeedia, kodulehekülg, erinevad broneerimissüsteemid. Selgus ka, et turismiettevõtete eraldiseisvad turunduseelarved on nii väikesed, et tõhusat turundustegevust ei ole nende summade eest võimalik teha. Põhiosa vastanutest turunduseelarve aastas jäi alla 1000 euro. 10 vastajat kinnitas, et ei kuluta turundusele üldse. Levinumad reklaamikanalid olid need, milles oma andmeid saab edastada tasuta või väga madalate kuludega. Vaid üks vastajatest panustas reklaamitegevustele üle 10 000 euro aastas. Küsitlusest ilmnes ka, et 32% küsitlusele vastanud Hiiumaa turismiettevõtete kodulehtedest on ainult eestikeelsed. Ainult Facebooki lehega piirdub 11% küsitletutest.
Vastanutest kõige rohkem, 21 ettevõtet ehk 38,2% pakkusid majutust koos muude tegevustega, eelkõige toitlustusega (13) ja aktiivsete turismitegevustega. 44,4% ettevõtetest saab ka kõrghooajal hakkama lisatööjõudu kasutamata. Ka neist, kes vastasid, et lisatööjõudu ei vaja, märkisid 12 vastajat siiski, et hooajatööde tegemiseks tuleb kaasata pereliikmed.
Küsimusele Hiiumaa välja arendamata turismipotentsiaali kohta said ettevõtjatelt võrdselt palju punkte Hiiumaa unikaalsus ja merelisus. Järgnesid Hiiumaa loodus, s.h. RMK matkarajad, tuletornid ja kohalik toit.
Hiiumaa turismiklaster viis küsitluse läbi veebiküsitlusena, kutsed vastamiseks saadeti suunatult turismiga tegelevatele ettevõtetele, kokku 164 adressaadile. Kokku vastas küsitlusele etteantud tähtajaks 54 turismi ja turistide teenindamisega seotud ettevõtet.
Hiiumaa turismiklaster loodi 2021. aasta kevadel. Klastriga on oodatud liituma kõik turismiettevõtjad, teenusepakkujad ja muud asjaosalised üle Hiiumaa. Hiiumaa turismiklastri tegevust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Kogu küsitluse kokkuvõtte leiab siit.
