Avaleht Nõuanded 7 soovitust lapsevanematele, kuidas toetada last distantsõppel
7 soovitust lapsevanematele, kuidas toetada last distantsõppel

7 soovitust lapsevanematele, kuidas toetada last distantsõppel

Kuigi Eestis ei kehti praegu üleriigilist distantsõppe korraldust, on õpilasi, kes ei saa koroonaviiruse tõttu jätkuvalt igapäevaselt koolitundides käia, vaid peavad õppima kodus. Pikaaegne kodus õppimine paneb lapsevanemaid muretsema õpiharjumuse kadumise ja õpilünkade tekke pärast. Tartu Tamme Kooli õpetaja Viivika Keskküla ja Kose Gümnaasiumi õpetaja Katrin Taniste jagavad soovitusi, kuidas kodus õppivat last toetada.

Tehke selgeks, mis on seni hästi toiminud

Alustuseks küsige lapselt, mis tema arvates eelmistel distantsõppe perioodidel toimis hästi ja mis mitte. See toetab õpilase eneseanalüüsi oskust. Las ta ise pakub välja lahendusi, kuidas õppimist efektiivsemaks muuta.

Pöörake tähelepanu lapse ööune pikkusele

Võib tunduda levinud ja leierdatud teema, kuid selleks, et õppima saaks asuda, on vaja puhanud last. Distantsõppe perioodidel on ekraani taga olemist päeva jooksul tavapärasest rohkem ning sellega kaasneb aju ja keha kiirem väsimine. Klassijuhatajatena oleme distantsõppe perioodil puutunud kokku olukordadega, kus vähem struktureeritud õppepäevad andsid arvutimängude armastajatele rohkem võimalusi mängida ja seetõttu kannatas oluliselt õppimise kvaliteet. Vaadake näiteks hommikul, mitu tundi tagasi teie laps messenger´is aktiivne oli.

Päevakava päästab päeva

Tehke koostöös lapsega päeva- ja nädalakava ehk millal on õppimise ja millal muu tegevuse aeg. Jälgige kindlasti, et pingutust nõudvate ülesannete vahel oleksid ka pausid, kus saab silmi puhata ja end liigutada. Samuti on oluline lapsega kokku leppida, mis juhtub siis, kui päevakava ei täideta, näiteks kui pole õigeks ajaks õpitud või töid ära esitatud. Vanema pealesurutud piirangud tekitavad lapses trotsi ja tunde, et temaga ei arvestada. Kui noor on ise protsessi aktiivselt kaasatud, on ka suurem tõenäosus, et ta kokkuleppeid täidab.

Olgu märkmik või äpp, aga ülesanded kirja!

Koolipäeviku või märkmiku kasutamine on pigem kaduv nähtus (algklassides siiski veel hästi toimiv lahendus), mille mõjusid on kahjuks näha paljude õpilaste puhul – nad ei hooma enda õppeprotsessi ega seo kooliga seonduvad asju üheks tervikuks muu eluga. Samas leidub ka häid näiteid, kus õpilased planeerivad kooli ja eraelulisi asju telefonis, kasutades selleks kalendrit või muid ajaplaneerimise äppe. See võimaldab neil omada ülevaadet oma õppimisest, planeerida tegemist vajavaid ülesandeid, tegemata tööde järelevastamist ja igapäevaseid jooksvaid koolitunde.

Distantsõppe puhul on eriti oluline märkida ka veebitundide algusajad ja keskkonnad, kus need toimuvad. Soovitame koos lapsega leida tema oskustest ja vajadustest lähtuvalt parim keskkond, olgu selleks siis märkmik, A4-paber, telefonikalender või kalendri koostamine arvutis.

Toetava meetodina võib kasutada tegevuskava täitmisel värvisüsteemi, kus erinevad värvid tähistavad tegemata, pooleliolevaid, tehtud ja/või ära esitatud ülesandeid. Selline lähenemine võimaldab lapsel paremini tegevusi planeerida ja ka lapsevanemal on parem ülevaade, kui hästi laps oma tegevustega järjel on.

Ärge jätke last koolitööga päris üksi

Tundke igapäevaselt huvi, mida laps päeva jooksul õppinud on, mis pakkus talle rõõmu, mis valmistas raskusi ja kuidas ta takistustega toime tuli. Leidke vähemalt paar korda nädalas see aeg, et kontrollida ka ise üle mõne harjutuse tegemine. Näiteks võtke vihik või töövihik, esmalt kontrollige, kas õpilase väide, et harjutus on tehtud, vastab tõele ning siis küsige mõni teemakohane lisaküsimus. Selline lähenemine võimaldab paremini mõista, kas laps on tõesti ise harjutuse teinud ja asjast aru saanud või on ta kiirustades teemasse süvenemata midagi kirjutanud. Oluline on vältida õpilünkade tekkimist, mis iseseisvalt teema omandamisel tekkida võivad.

Suhelge õpetajaga

Julgustage last olema õpetajaga tihedas kontaktis. Kui tal on raskusi tööjuhistest arusaamisel või mingil põhjusel on takistatud veebitunnis osalemine, tuleb sellest kohe õpetajale teada anda. Küsige ka ise julgelt klassijuhatajalt või aineõpetajalt nõu, kuidas saaks kodu last toetada, sest omavaheline kommunikatsioon on distantsõppe ajal väga olulise tähtsusega.

Laske olla iseseisev, kuid olge vajadusel olemas

Ärge unustage, et teil on laps, kes vajab täiskasvanu tuge – isegi kui ta ise väidab vastupidist. Laps ei pea ise kõigi asjade eest vastutama, kui ta selleks veel valmis pole. Lubage tal võimalikult palju ise tegutseda, aga andke teada, et teie tugi on tal igal juhul olemas ja seda ka siis, kui kõik asjad ei õnnestu päris nii, nagu soovisite või kokku leppisite.