Avaleht Huvitav 7 nippi, kuidas tulla toime koduse rööprähklemisega
7 nippi, kuidas tulla toime koduse rööprähklemisega

7 nippi, kuidas tulla toime koduse rööprähklemisega

Mõnede inimeste jaoks on kodus üheaegselt mitme ülesande täitmine muutunud igapäevaseks harjumuseks.  Ajal, mil inimesed täidavad oma igapäevaseid tööülesandeid osaliselt või täielikult kodus, võib nende ühendamine majapidamistöödega olla aga suur ja isegi ohtlik väljakutse.

Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud hiljutise uuringu järgi töötab 38% Eesti inimestest osaliselt või täielikult kodukontoris. Lõunasöögi valmistamine, pesupesemine, lastega tegelemine ja muud majapidamistööd ning ülesanded tehakse enamasti paralleelselt töö, õpingute ja muude igapäevaste toimingutega. Ajal, mil ülesandeid on palju, kuid kõige tegemiseks aega napib, tundub, et peab kõike tegema paralleelselt. Selle tulemusena väheneb aju efektiivsus, suureneb hajameelsus ja isegi hoolimatus, sest tegevused väljuvad kontrolli alt.

Hooletusest põhjustatud levinumate vigastuste hulka kuuluvad tavapärasemad sinikad kui ka lahtised haavad – verevalumid, nikastused, luumurrud, nihestused ja rebendid. „Kuigi vigastused näivad olevat põhjustatud tõsistest pingutustest, on tegelikkuses nende vigastuste põhjus sageli hooletus – kuuma pliidi ettevaatamatu käsitlemine, libisemine värskelt pestud põrandal, elektrilöögi saamine jm,“ kommenteeris Gjensidige kindlustusseltsi kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.

Kindlustusjuhtumites väljendub rööprähklemine hajameelsuses, aga mõnikord ka õnnetusjuhtumis endas. “Näiteks pöördus meie poole klient, kes oli unustanud sõiduki katusele oma Ipad Pro, mis oleks kukkumise võib-olla veel üle elanud, aga jäi õnnetul kombel veoauto rataste alla. Siia kategooriasse lähevad ka sülearvutite kahjud, kus vale käeliigutuse tõttu valatakse arvuti tööhoos kogemata vedelikuga üle,” kirjeldas Mürk.

Kuidas vältida hooletuid vigastusi

Hoolimatusest ja mitme ülesande täitmisega kiirustades juhtuvate õnnetuste arvu vähendamiseks soovitab City Tervisekliiniku psühholoog Kertu Leesmaa mõelda läbi oma ajakasutus – planeerida hommikuti päeva lõunapauside, jalutuskäikude, treeningute ja muude tegevustega ning loodud plaanist ka kinni pidada.

“Võime ette kujutada pliidil podisevat potti, kus iga lisatud vedelik täidab poti sisu. Teeme nii, et iga kohustus meie elus on mingi teatud kogus vedelikku potis ning ühel hetkel saab pott ääreni täis. Kui protsessile lisada veel kõrge kuumus (nt kõigi kohustustega samaaegselt tegutsemine), ajab pott üle ääre ning kogu köök täitub kuuma põletava vedelikuga, mis võib köögis segaduse valmistada,” tõi  Leesmaa olukorda illustreeriva näite.

Sarnane mõju on  stressitasemel inimese enesetundele. „Võidakse tunda, et kõike on liiga palju ja tuntakse pitsitust rinnus, mis annab märku abitusest ja soovist olukorrast “õigel kuumusel” välja rabeleda. Inimene võib kergelt ärrituda, teisi oma meeleoluga segada, alustada rohkem tegevusi, kui suudab lõpetada ja/või süüdistada iseend rahulolematuses oma eluoluga, millest ei nähta väljapääsu,“ hoiatas Leesmaa.

Leesmaa sõnul peaks vältima mitme võrdselt olulise tegevuse üheaegset tegemist. Kindlam on valida üks olulisematest ja pöörata sellele võimalikult palju tähelepanu. Aju ei suuda tegelikult rööprähelda: vastavalt inimese võimekusele on ta suuteline lihtsalt ühelt tegevuselt kiiresti teisele oma tähelepanu juhtima. Pikaajaline selline tegutsemine on aga vaimselt väga kurnav ning võib esile tuua eelpool mainitud riske.

Seetõttu on vaja prioritiseerida ja kavandada tehtavaid töid, et võimaluste piires säästa liigsest koormast oma aju ning sealjuures hoida ka tegevuste kvaliteeti ootuste piires. “Ka manuaalkäigukastiga autod ei suuda mitme käiguga korraga sõita, miks peaks seda suutma inimene,” ütles Leesmaa.

Psühholoog Kertu Leesmaa nõuanded rööprähklejale:

  • Sea endale sisse Sinu jaoks toimiv rutiin. Rutiini olemasolu aitab luua turvatunnet ja korda.
  • Võta enne kodukontoriga alustamist hommikul hetk iseenda jaoks. Selleks võib olla näiteks väike jalutuskäik või hommikusöök.
  • Planeeri graafikusse pause ja ära jäta vahele toidukordi või hetki enesehooleks.
  • Väldi liigset informatsiooni nagu sotsiaalmeedia sirvimine, e-mailid või tööalased kõned pausi ajal.
  • Enne magamaminekut proovi 1–2 tundi sisustada rahuliku, ekraanivaba tegevusega. See on hea aeg näiteks raamatu lugemiseks või kaaslasega vestlemiseks.
  • Delegeeri vastutust – väljenda oma nõrkusi ning jaga ülesandeid teiste pereliikmete vahel. Vajadusel otsi abilisi (nt lapsehoidja, vanavanemad).
  • Tee tööd töö ajal, puhka puhkeajal. Puhkepäev olgu ka päriselt puhkamiseks.

Vaimsest tervisest ja stressiga toimetulekust saab huvi korral põhjalikumalt lugeda siit.

Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Küsitlus viidi läbi 2021. aasta veebruaris.