Järjest paksenev lumekiht ja viiruse piirangute tõttu suletud meelelahutusasutused on rahvaga täitnud kõik lumised nõlvad ning eriti mäespordikeskused. Rahvasummad on aga suurendanud ka vigastustega lõppevate õnnetuste arvu.
Salva Kindlustuse statistika järgi moodustavad talvekuudel vigastustega lõppevatest õnnetusjuhtumitest kuni 30% eelkõige libeduse tõttu. Saabunud paksem lumi, külmemad ilmad ja pikad pühad aasta lõpus on esimesed faktorid, mis mõjutavad talverõõmude nautimisest tekkinud õnnetusjuhtumite arvu.
„Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles ja enamjaolt on see ka tõsi, kuid siiski näeme oma praktikas palju selliseid õnnetusi, mis igal aastal korduvad ja mille tõenäosust oleks võimalik suurema hoolsuse puhul vähendada,“ selgitas Salva kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse osakonna juhataja Tiina Velli-Vällik.
Salva Kindlustus toob välja viis lihtsat meelespead, mida talverõõmude nautimisel silmas pidada:
Vali kelgumägi, kus pole läheduses puid ega autosid. Iga uue elamurajooni juurde kuulub tänapäeval mänguväljak või väike küngas, kus lastel oleks hea aega veeta ja talvel kelgutada. Kahjuks tihtipeale ei arvestata nende lõbustuste ehitamisel läheduses olevate parklate või puudega. Nii tulebki kelgutades ette olukordi, kus lapsed võistlevad omavahel pikema liu pärast, mis lõpeb vastu puud või autot sõites. Tagajärgi on nii kergemaid põrutusi ja muljumisi, kui ka mõnel korral on lõhutud hambaid ja murtud lausa luid.
Ära kelguta teistele otsa ega jää ka ise ette. Kuna praegu on kelgumäed eriti rahvast täis, siis see on eriti oluline aspekt. Piisava vahe hoidmine on oluline ka leviva viiruse tõttu. Teistele otsa sõites võib vigastada teisi, kuid samahästi ka ise viga saada. Salva praktikas on piisavalt juhtumeid, kus inimesed on viga saanud teistele otsa sõites. Pealtnäha üsna põgus kokkupõrge kelguga võib lõppeda käeluumurru või peapõrutusega. Samamoodi on oluline jälgida, et ise liugu lõpetades ei jää asjatult teistele ette passima.
Kelguta võimalusel päevavalges. Talvel on päevad paraku lühikesed ja seetõttu nauditakse tihtipeale kelgurõõme pimedal ajal. Sellega kaasneb aga oht, et inimesed ei suuda adekvaatselt hinnata enda ja teiste kelgutajate vahemaid ja kiiruseid ning sellises olukorras on kokkupõrge kergem tulema. Kui tõesti ei ole võimalik muul ajal kelgurõõme nautida kui õhtuhämaruses, siis tasuks end nähtavaks teha, lisada otsmikulamp või LED-tulega müts.
Kasuta ka talispordi juures kiivrit. Viimastel aastatel on tõusnud kiivri kandjate hulk rattasõidul ja rulluisutamisel, kuid vähemtähtsam ei ole see ka talvespordi juures. Kiivri kandmine on lihtne, aga oluline, sest see kaitseb rasketest peavigastustest või päästab kogunisti elu. Siin ei ole vahet, kas oled algaja lumelaudur, mäesuusataja või paned oma uisutamise oskused proovile liuväljal. Kiivri kandmine on üks viis, kuidas saad end ise tagajärgede eest kaitsta.
Vali suusamägi vastavalt oskustele. Algajana võta rahulikult ja vali suusarada või mägi vastavalt oma oskustele. Alusta mäel, kus rahvast vähem ja võimalusel kasuta juhendaja abi. Teadmatusest ja oskuste puudumisest või ülehindamisest tekkinud õnnetused võivad olla tõsised ja nii paned ohtu ka teiste tervise. Lisaks tasub arvestada, et edasijõudnud liigavad mäel ka tavaliselt suurema kiirusega ja see tõstab kokkupõrkeohtu veelgi.
