Eesti lapsed liiguvad Tervisekassa (endine haigekassa) andmetel värskes õhus keskmiselt vaid neli tundi nädalas ehk tervelt kolm tundi vähem kui Eesti vangid. Kuigi nutiseadmetes istumine on mugav lahendus kodukontoris ellu jäämiseks, maksavad lapsevanemad sellega lõivu lapse liikumise, une ja tervise arvelt. Hansaposti lasteosakonna kategooriajuht Elina Libe toob kodukontoris töötavatele lapsevanematele inspiratsiooniks 21 ideed, kuidas lapsed nutiseadmest rohkem õue meelitada.
1) Päikest täis lõunasöögid. Terve perega kodukontoris pole lihtne võtta aega lõunasöögiks, kuid väike söögipaus annab energiat ja hoiab ka meeled erksana. Kui igapäevane grillimine näib liiga suure ettevõtmisena, valmista lõunasöögiks tervislik võileib või prae pannil kiiruga muna, aga võimalusel pane piknikutekk maha ja einesta kogu perega ikkagi õues.
2) Koolitunnid õue. Vaata üle oma lapse kodused tööd ja paku välja, milliseid nendest saaks ta teha arvutita ka õues. Ka üle videosilla toimuvates kehalise kasvatuse tundides või trennides saab osaleda õues – lisaks värskele õhule ja linnulaulule on lapsel ka oluliselt rohkem ruumi liikumiseks.
3) Kodune autopesula. Iga väiksema tolmukihi korral ei pea autoga kohe autopesulasse minema. Vaata üle kodune pesuvahenditearsenal, majapidamisest üle jäänud nuustikud ja kaltsud ning motiveeri last taskuraha eest auto väljast ja seest puhtaks küürima.
4) Rõdu- või terrassitalgud. Palu lapsel teha rõdu või terrass korda. Anna talle kolme kuni viie ülesandega nimekiri toimetustest. Sõltuvalt rõdust või terrassist võiks koristuse sisse mahtuda põranda pühkimine ja pesemine, terrassilaua ja -toolide, rõduäärte ja akende pesemine, lillede kastmine, diivanipatjade kloppimine ja muu taoline.
5) Kevadised aiatööd. Taimede istutamine, peenarde kaevamine, lehtede riisumine – kõikide aiatöödega saavad lapsed hakkama. Huvi tekitamiseks lase lapsel kaevata ja kujundada isiklik suvepeenar. Planeerige tegevused külvikalendri järgi, sest nii ootab last igal nädalal uus ja põnev aiatöö.
6) Mänguasjapesula. Ka mänguasju tuleb aeg-ajalt pesta. Just selline tegevus sobib suurepäraselt õue. Anna lapsele kaasa kõik tema mudelautod, Lego-mehikesed või Barbie-nukud, suur ämber vett, majapidamisest üle jäänud hambaharjad ja kaltsud ning rätik, kuhu peale pestud asjad päikese kätte kuivama panna.
7) Telk. Pane matkatelk või spetsiaalne lapsetelk hoovi püsti ja ehita lapsele tore pesa, kus on hea soe pikutada, raamatut lugeda või koolitöid teha.
8) Munaresti aardejaht. Majapidamises jääb üle palju munareste, mis sobivad suurepäraselt kevadiseks aardejahiks. Anna lapsele munarest õue minnes kaasa ja palu tal iga auk täita ühe hoovist leitud anniga, näiteks käbi, kivi, puuoksa, rohulible ja muu taolisega.
9) Seebimullid. Pole ühtegi inimest, kellele seebimullid nägu naerule ei tooks. Mullitajaid leidub tänapäeval igas suuruses. Kui mullivedelik otsa saab, võib suurema koguse ämbrisse valmis teha ka nõudepesuvedelikuga – nii jagub mullitamise rõõmu tundideks.
10) Hüppenöör. Ülikasulik spordivahend nii lapsele kui ka täiskasvanule, mis toob hea vormi ja palju elevust. Lapsele vali eelkõige keskmise paksusega hüppenöör. Õige pikkuse reguleerimiseks palu tal astuda ühe jalaga nööri peale ja mõõta nii, et nööriosa ulatuks kaenlaalusteni. Näita ette, milliseid lahedaid trikke hüppenööriga teha saab. Esita lapsele väljakutse saada päeva jooksul selgeks näiteks kahekordne, risti-rästi või tagurpidihüpe.
11) Tubased seltskonnamängud. Kõik klassikalised seltskonnamängud sobivad hästi ka rõdulaua taga või piknikulina peal mängimiseks. Põnevuse lisamiseks on paljud mängutootjad mugandanud klassikalised kaardi-, täringu ja lauamängud just õue ehk suuremasse formaati. Sealhulgas on olemas näiteks hiigelsuurte puiduklotsidega Jenga ehk tornimäng või siis suurte täringutega Yatzy täringumäng.
12) Asfaldikriidid. Joonistamine on ju palju lõbusam värske õhu käes, kui saab kritseldada südamerahus asfaldile. Selleks sobivad hästi mahapestavad asfaldikriidid. Asfaldikriitidega saab mõelda välja ka mitmesuguseid mänge, näiteks kritseldada maha keksumängunumbrid või jalgrattatee.
13) Rattalised. Jalgrattad, tõukerattad, rulad, rulluisud – vähemalt üks nendest kuulub kindlasti iga lapse kevadiste sporditarvikute hulka. Motivatsiooniks esita lapsele väljakutse teha ümber kuuri või hoovi vähemalt 200 ringi. Nii jõuad samal ajal kindlasti osaleda vähemalt ühel veebikoosolekul.
14) Elektriautod ja droonid. Ka mõni tehnikavidin on õigustatud, kui see lapsed õue meelitab. Elevust lisavad kõiksugu elektriautod ja -mootorrattad, mida fännavad kahtlemata kõik poisid, samuti näiteks VR-prillidega täiustatud minidroonid.
15) Viskemängud. Siia alla kuuluvad kõiksugu vibu- ja noolemängud, kettagolfikettad, keegel, petanque, aga ka sulgpall ja lauatennis, mis tekitavad hasarti ja lihvivad täpsust.
16) Täpsusmatiga jalgpalliväravad. Üksi tundide viisi jalgpalli väravasse taguda meeldib vaid tõelistele vutifännidele. Kui mängusõpru parasjagu võtta pole, lisab hasarti jalgpallivärava külge kinnitatav täpsusmatt, mis aitab lapsel lihvida löögi täpsust ja jalgpallioskusi.
17) Viis miinust. Ka korvpalli mängimisele lisab elevust vana hea viie miinuse mäng: kordamööda tuleb vabalt valitud kohast pall korvi saada. Kui vise mööda läheb, saab viskaja miinuse. Kaotab see, kes kõige varem viis miinust täis saab.
18) Joonejooks. Selle edasi-tagasi jooksuharjutuse kiidab heaks iga kehalise kasvatuse õpetaja. Joonista kriidiga või märgi mõne esemega tee peale maha eri distantsiga jooned ja lase lapsel igat joont käega puudutades edasi-tagasi joosta. Võidab see, kes kõige kiiremini tagasi alguspunkti jõuab. Võta appi stopper ja motiveeri last iga korraga distantsi veel kiiremini läbima.
19) Kummikeks. Kõik lapsevanemad kindlasti mäletavad kummikeksu, aga kas ka tänapäeva lapsed sellest miskit teavad? Kummikeksuks polegi muud vaja kui ühte venivat kummi ja mängijaid. Kui nii palju mängijad võtta pole, kinnita kumm posti, aiatooli või muude esemete külge hoovis.
20) Heeringas, heeringas, üks-kaks-kolm. Üks mängija seisab väikse distantsiga teiste mängijate ees, silmad käega kaetud ja hüüab: „Heeringas, heeringas, üks-kaks-kolm!“. Samal ajal liiguvad teised mängijad tema poole. Kui lause on lõppenud, keerab mängija end ümber, aga lapsed peavad seisma jääma. Kui keegi liigutab, peab ta algusesse tagasi minema. Võidab see, kes esimesena lõppu jõuab.
21) Kull. Klassikaline tagaajamismäng, millel on mitu varianti: sabakull, hargikull või kükikull. Sabakulli puhul tuleb püksivärvli vahele kinnitada lint või rätik ja mängu käigus koguda võimalikult palju sabasid. Hargi- või kükikulli mängus tuleb lapsel, kelle kull kätte sai, kükitada või harkis seisma jääda. Teda saab vabastada vaid harkis jalgade alt läbi pugedes või kükitamise korral üle hüpates.
