Videomängud kui karjääriinspiratsioon IT, tehnoloogia ja inseneriteadustes
Videomängud on aastate jooksul muutunud üha suuremal määral enamaks kui lihtsalt meelelahutus ning pole enam ammu “mõttetu ajaraiskamine” nagu paljud vanemad arvavad. Videomängude globaalne turu maht ületas 2023. aastal 172 miljardi euro piiri, samal ajal kui filmi- ja muusikaturu maht kokku ulatus vaevalt 110 miljardini. Videomängud on selgelt üks maailma kiiremini kasvavaid meelelahutustööstusi, mis on samal ajal inspireerinud paljusid noori karjääri tegema just IT, tehnoloogia ja inseneriteadustes.
“Vanemates generatsioonides on siiani paljudel arvamus, et videomängud on midagi labast, mille ei tohiks liialt palju tegeleda. Samas on videomängutööstus võrreldus muusika- ja filmitööstusega oluliselt suurem ning mängude loomine ise nõuab samuti märksa rohkem reaalainete oskusi. Seega võiks mängude mängimine olla eelkõige ikkagi positiivne. Nagu ka fakt, et just see tekitab noortes huvi mängutööstuse vastu,“ märkis Balcia Eesti tegevjuht Dace Azace.
Samas on videomängutööstus võrreldus muusika- ja filmitööstusega oluliselt suurem ning mängude loomine ise nõuab samuti märksa rohkem reaalainete oskusi.
Videomängude arendamisel kasutatakse palju inseneriteaduste põhimõtteid, nagu füüsika simulatsioone ja matemaatilisi mudelite loomist. Mängude tegemisel tuleb arvestada ka mängumehaanika, dünaamika ja visuaalsete efektidega, mis on kõik olulised inseneriteaduste valdkonnas. Sellised kogemused võivad noortele olla vägagi väärtuslikud, kui nad soovivad karjääri teha inseneriteadustes.
Videomängude arendus on keerukas protsess, mis hõlmab programmeerimist, graafikat, helikujundust, mängudisaini ja paljut muud. See nõuab tugevat tehnoloogilist tausta ning on inspireerinud paljusid noori arendama enda oskusi just IT valdkonnas. Ka Eestit võib sellel alal pidada eesrindlikuks, kuna meilt on tulnud päris mitmeid edukaid mängutootjaid ja ka mänge.
Samuti on võimalik siinsamas Eestis õppida mängutööstusega seotud erialasid ning neid on ka järjest juurde tulemas. Näiteks on olemas rakendusinformaatika eriala, mil hõlmab tarkvaraarenduse ja -disaini, sealhulgas videomängude loomist, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas on mitmed erialad seotud mängude loomisega, Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor on olemas arvutimängude disaini ja arenduse eriala ning ka gümnaasiumite IT-õppes on võimalik saada teadmisi mänguarendusest.
Mängud sisenevad ja mõjutavad ka ühe rohkem teisi elu- ja tegevusvaldkondi. Näiteks kindlustusfirma Balcia lõi hiljuti populaarses mängus Fortnite oma kaardi, mis on üks näiteid sellest, kuidas videomängud sisenevad meie igapäeva ning saavad olla ka uuenduslikuks viisiks äri ja tehnoloogia ühendamisel. „See projekt näitab, kuidas videomängud ei ole ainult meelelahutus, vaid nad võivad olla ka äri ja turunduse vahend, mida ilmselt hakkame tulevikus nägema üha rohkem,“ lausus Azace. „Kuna noorte elu leiab üha rohkem aset virtuaalruumis, siis on täiesti laual võimalus, et kaalume tulevikus võimalust pakkuda kindlustusteenuseid ka virtuaalses keskkonnas, näiteks virtuaalsete varade kindlustamist mängudes.“
