Avaleht Ole teadlik VIDEO I Mats Soomre annab nõu, kuidas hakkama saada jonnijate ja vaidlejatega
VIDEO I Mats Soomre annab nõu, kuidas hakkama saada jonnijate ja vaidlejatega

VIDEO I Mats Soomre annab nõu, kuidas hakkama saada jonnijate ja vaidlejatega

Väga tihti öeldakse vaidlejate kohta “raske inimene” või “keerulise iseloomuga inimene”. KoostööKunstiKool Belbin Eesti juht ja meeskonnatreener Mats Soomre rõhutab, et tema ei saa selle mõttega täies mahus nõustuda. Tema sõnul ei ole olemas raskeid inimesi, kuid leidub palju inimesi, keda me ei mõista või ei tahagi mõista, kellega me ei oska sobivalt käituda või keda meeskonnas õigel moel rakendada.

Kas vaidlemine on vastutöötamine?

Kui see on vastutöötamine, siis kuidas on tekkinud olukord, et meeskonnas on inimene, kes töötab vastu? Või on siiski tegemist inimesega, kes lihtsalt ütleb kiiresti ja otsekoheselt välja oma seisukoha, mis võib olla ka ebapopulaarne?

Mis hetkel muutub eluterve vaidlemine jonnimiseks, vastutöötamiseks ja emotsionaalseks üleolekuks? Soomre soovitab küsida rahulikult ja enesekindlalt: “Kas sa hetkel vaidled, et teemast aru saada ja lahendusele või kokkuleppele juuda? Või sa vaidled vaidlemise pärast?“

Esimene võimalus vaidlejatega toimetulekuks

Soomre soovitab rakendada vaidlejate energia õigesse kohta. Vaidlemine on oluline just neile inimestele, kelle pea ei hakkagi enne korralikult tööle, kui võrdne pole võrdsega saanud sisuliselt vaielda ja seisukohti-arvamusi vahetada.

Paljude arvates on vaidlemine mõttetu ajaraiskamine, teiste jaoks aga protsessi oluline osa, milleta pole võimalik õiget lahendust leida. “Mina näen vaidlemist kui medali teist külge, mis kaasneb inimese hoopis olulisemate tugevustega. Nii muutub vaidlemine lubatud nõrkuseks, mida on teistel mõistlik aktsepteerida kui inimlikku kiiksu, millega tuleb õppida toime tulema. Elutervet vaidlemist ei tohi segi ajada väitlusega. Väitlemisel on oluline ühe paremus teise üle. Kui üks osapool võidab ja teine kaotab, on see meeskonna seisukohalt halb variant. Kui vaidlus on diskussiooni elavam vorm, kus pole oluline kellegi võit, vaid uue, veelgi parema mõtte-idee-lahenduse leidmine, on see vägagi kasulik. Oluline on, et vaidluses ei muututaks solvavaks ega halvustavaks,” selgitab ta.

Inimesed, kes on oma olemuselt tublisti üle keskmise vaidlejad, viivad teid kiiresti eesmärgile

Soomre sõnab, et neid imetletakse sageli viisi pärast, kuidas nad asjad korda ajavad ja teised tegutsema panevad, kuigi see stiil ei pruugi sugugi kõigile meeldida. Nad on kui üles kruvitud ekstraverdid, kes otsekoheste inimestena ei karda midagi välja öelda. Samas toovad nad meeskonda suure annuse energiat ja motivatsiooni ning tõstavad tempot. Nad jätavad endast jälje, kuna on saavutajad, kes leiavad lahenduse igale tülikale takistusele ning veavad teised endaga kaasa.

Nende miinus on Soomre sõnul aga see, et nad mõjuvad üsna sageli agressiivsetena. Nagu liiga suur hulk kokkasid rikub supi, nii võib liiga palju vaidlejaid seltskonna tuksi keerata. Kui nad piisavalt ettevaatlikud pole, võivad nad võita küll lahingu, kuid kaotada sõja. Nad vajavad oma töös kaaslasi, kes aitaksid pingeid hajutada ja oleksid vajadusel moderaatorite-vahendajate rollis. Dr Meredith Belbin kutsub selliseid inimesi kujundajateks.

Soomre toob välja, et kujundajatega toimetulekuks olge nendega mõistev ja abivalmis, kui nende kärsitus probleeme tekitab. Ning tehke viivitamata, mida nõutakse. Ärge kalduge kõrvale sellest, mida nõutakse, ega püüdke neile vastu vaielda. Ühtlasi ärge käsutage ega seadke jõulisi piire. Pöörduge nende poole palvega, et nad aitaksid teid keerulise probleemi lahendamisel. Suunake neid endid nägema võimalusi ja andke neile (mõistlikkuse piires) vabad käed. Õppige neid usaldama ja te olete saanud asendamatu meeskonnakaaslase, kes on lojaalne, tulemuslik ja abivalmis.

Teine võimalus vaidlejatega toimetulekuks on mitte minna vaidlejaga kaasa, võtta rahulikult ja õppida vastu vaidlemise asemel poolt vaidlema.

Jonnimisest ja järjekindlusest

Jonnimine ja järjekindlus on energiakulu ja käitumise poolest sarnased, kuid hinnang sõltub Soomre sõnul vaatenurgast ja seisukohast. Jonnivad inimesed kipuvad olema oma seisukohtades jäigad ning väljendama seda läbi paljude, et mitte öelda lõpmatute eituste stiilis “seda ei saa teha sellepärast, et…” või “seda ei saa teha seetõttu, et nemad…” või ilma igasuguste argumentide ja seletamiseta “nii lihtsalt ei saa ja kõik”. Järjekindlus omakorda lähtub eesmärgist-kokkuleppest ja sellest, et alati on olemas lahendus ning alati leiab põhjuse ja võimaluse eesmärk saavutada. “Kui nii ei saa, siis saab teistmoodi. Ja kui nii ka ei saa, siis saab kolmandat moodi.”